Mehhiko hispaania keel

Mehhiko Ühendriikide valitsuse ametlik pitser

Mehhiko hispaania keel või Mehhikos räägitav hispaania keel moodustub dialektidest ja sotsiolektidest, mida räägitakse nii Mehhikos kui ka mitmetes paikades Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, kus on tekkinud mehhiklaste kogukonnad.

Foneetika ja fonoloogia

Foneetika ja fonoloogia alapeatükk sisaldab ülevaadet Mehhiko hispaania keele häälduse mõnedest eripäradest.

Seseo ja yeísmo

Nagu peaaegu kogu Ladina-Ameerikas, on ka Mehhikos üldlevinud seseo ja yeísmo . Seseo on eriline hääldamisviis, kus z ja c (paiknedes e või i ees) kaotavad helilisuse ning neid hääldatakse kui tavalist s-i. Seseo on levinud Andaluusias, Kanaari saartel ja Ladina-Ameerikas. Yeísmo on häälikuühendi ll varieerumine, mille puhul hääldatakse seda kui j-i.

b, d ja g säilimine

Arenenumale Mehhiko hispaania keelele on iseloomulik kõnes heliliste b, d ja g säilimine, kui need asuvad vokaalide vahel. Säilib –ado (mitte –ao) ning ka järgnevate kaashäälikuühendite hääldus:

• /kst/: extraordinario, texto;
• /ksk/: exquisito;
• /nst/: construir;
• /bst/: abstracto;
• /ks/: examen, satisfacción;
• /kt/: acto;
• /tl/: atlas jpt.

Ebasobivaks või lohakaks peetakse hääldusi nagu cansao (õige cansado), estremo (õige extremo), testo (õige texto), adlas (õige atlas) jne.

Aspiratsioon

Andaluusia dialektile omane s-i aspiratsioon, mis levis konkistadooridega teisele poole Atlandi ookeani, pole suutnud Mehhikos kanda kinnitada. Suuremas osas Mehhikost püsib sibilant s kindlalt oma positsioonil. Vaid rannikuäärsetes piirkondades toimub hääliku s täielik kadumine või aspiratsioon, näiteks hääldub fraas dos niños kui [dóníño] (mitte [dósníños]) ning sõnas mosca ('kärbes') toimub aspiratsioon [móhka]. Mehhikos kõneldav hispaania keel on ideaalilähedane ja sama joont üritavad hoida kõik haritud kõnelejad ükskõik millises hispaaniakeelses piirkonnas. Nii kõrge keeletase võib olla tingitud sellest, et juba varakult sai riigist Nueva España asekuningriik ja ühtlasi suur kultuurikeskus. Vaid vähestel juhtudel toimub reeglitest kõrvalekaldeid.

Hiaatuste diftongeerimine

Mehhiko hispaania keeles, isegi kõrgemal tasemel, kiputakse hiaatusi /ea/, /eo/, /oa/, /oe/ diftongeerima, näiteks sõnades teatro [tjátro], peor [pjór], toalla [twáya] või poeta [pwéta]. Teistes hispaaniakeelsetes maades peetakse seda siiski halvaks nähtuseks. Keeleuurijad on täheldanud ka vokaalide kadu ja nõrgestamist, eriti kokkupuutel s-iga või enne pausi. Selline nähtus esineb aga harva.

Grammatika

Liidete eripärad

Grammatikas on levinuim viga kolmanda isiku ainsuses olevate asesõnade lo ja la ühildamine eelneva mitmuses oleva sõnaga. Süntagmades se lo ja se la kannab se mitmuse tähendust, kuid mitmust tähistav morfeem s, mis peaks liituma se muutumatule vormile, liidetakse hoopiski lo-le või la-le. Näide: di el libro a tus padres ('andsin raamatu sinu vanematele') -> se los di ('andsin need neile'). Sellist vigast kasutusviisi võib täheldada ka mujal hispanoameerika riikides.

Prepositsioonid

Samuti on levinud eessõnade desde ('peale, alates, saadik') ja hasta ('kuni') omapärane kasutus. Need mitte ainult ei märgi mõne pikemalt kestva tegevuse algus- ja lõpp-punkti, vaid ka hetke, mil üks või teine möödunud või lühiajaline tegevus aset leiab, näiteks regresé desde el sábado ('saabusin alates laupäevast' ehk 'olen tagasi alates laupäevast'). Eelnevat näidet võib tõlkida ka nii: 'saabusin juba laupäeval, kuigi mind oodati alles esmaspäevaks'. Selline võte võimaldab keelele intensiivsust juurde anda.

Abitegusõnade personifikatsioon

Manuel Alvar on täheldanud, et tihti personifitseeritakse abitegusõna haber (lad habēre). Nõnda muutub aluseks lause objekt, mis enne oli umbmäärane, näiteks hubo muchas fiestas ('oli palju pidusid'); hubieron muchas fiestas ('olid paljud peod'). Samad muutused võivad toimuda ka teistes sõnades, mis käituvad kui haber-i abitegusõnad, näiteks ir ja deber .

Mitmuse teine isik

Mehhiko hispaania keeles ei kasutata mitmuse teist isikut ega selle vorme. Selle asemel kasutatakse mitmuse kolmandat isikut, mis tavaliselt täidab viisakusvormi ülesannet, näiteks ¡Ay, niños! ¡Qué traviesos son ustedes! ('Oh, lapsed! Kui ülemeelikud Te olete!'). Seega pole üllatav, et ei tarvitata isegi mitmuse teise isiku omastavaid asesõnu (vuestro, de vosotros), vaid need asendatakse mitmuse kolmanda isiku omastavate asesõnadega (suyo, de ustedes).

Dequeísmo ja queísmo

Nii Hispaanias kui ka Ladina-Ameerikas on väga levinud dequeísmo (de que tarbetu kasutamine seal, kus tegusõna rektsioon seda ei võimalda) ja queísmo (sidesõna que kasutamine de que asemel). Neid nähtusi peetakse väga ebasobivaiks ning kõneleja harimatust näitavaiks.

Indikatiivi tulevik

Nagu paljudes hispanoameerika riikides, on ka Mehhiko hispaania keeles olemas indikatiivi tuleviku sünteetiline vorm (cantaré, cantarás, cantará, cantaremos, cantaréis, cantarán) minetanud oma tähtsuse. Selle asemel kasutatakse samatähenduslikku perifrastilist konstruktsiooni modaalverb -> eessõna -> infinitiiv, näiteks voy a cantar ('ma hakkan laulma') cantaré ('laulan tulevikus') asemel. Sellegipoolest on indikatiivi tulevik säilitanud oma rolli viisakusvormi täitmisel, näiteks No ha venido. Está enfermo. ('Ta ei tulnud. Ta on haige.'), No ha venido. Estará enfermo. ('Ta ei tulnud. Võib-olla/ilmselt on ta haige.') . Esimene neist märgib, et kõneleja on kindel, et too inimene on haige, samas kui teises lauses võib vaid eeldada, et kõneleja räägib tõtt.

Pärismaalaste keelte mõjutused

Mehhiko hispaania keelt on kujundanud ka mitmed pärismaalaste keeled, eriti nahuatl – põliste asteekide keel. Kõige rohkem on nahuatl mõjutanud siiski mehhiklaste sõnavara. Paljud nahuatlikeelsed sõnad on muutunud isegi üldkasutatavateks kõigis hispaaniakeelsetes piirkondades.

Nahuatl

Levinumad nahuatli keelest pärinevad sõnad on näiteks cacao ('kakao'), cacahuete ('maapähkel'), tocayo ('nimekaim'), petaca ('sadulakott'), nopal ('viigikaktus'), tomate ('tomat'), coyote ('koiott'), chicle ('näts'), aguacate ('alligaatorpirn' ehk 'avokaado'), hule ('kautšukipuu'), tiza ('kriit'), petate ('matt magamiseks' või 'punutud vaip'), tequila ('tekiila') jpt, millest paljud on eri teid pidi ka eesti keelde jõudnud. Siinkohal tuleks ära märkida, et pärismaalaste keeltest tuletatud sõnu on Mehhiko hispaania keeles vaid ligikaudu 300. See number erineb paikkonniti, sest igas kohalikus dialektis on omakorda kasutusel sõnu, mida mõnes teises paigas ei kasutata.

Nahuatli mõjutused fonoloogias, grammatikas ja morfoloogias

Vaatamata suurtele leksikaalsetele mõjutustele, on fonoloogias ja grammatikas nahuatli ning teiste indiaanikeelte mõjutused olnud väga väikesed. Üheks näiteks on frikatiivse helitu palataali š, mis kirjas esineb x-i kujul, näiteks nixtamal, mis tähendab juba keedetud maisi, millest saab pärast peenestamist tortiljasid valmistada. Morfoloogia valdkonnas võib välja tuua sufiksi –eco, mis pärineb nahuatlikeelsest sufiksist –ecatl. Seda kasutatakse mõningates toponüümides, nagu guatemalteco ('guatemalalane'), yucateco ('Yucatáni poolsaarelt pärinev') ja tolteco ('tolteek'). Samas tuleb tähelepanu pöörata erinevustele nahuatlist tuletatud sufiksi ja hispaania keeles juba olemas olnud homofoonse sufiksi vahel, mida kasutatakse hoopiski defektide esiletoomisel, näiteks patuleco ('inimene, kelle jalg või jalad on väärarenenud') ja chueco ('kaardunud jalgadega inimene').

Leksikaalsed omadused

Mehhiklastele omased keelendid

Tänapäeval on palju sõnu, mis on pärit just Mehhikost ja mida kasutatakse enamasti ainult seal. Need on värvikad keelendid, mis eristavad Mehhiko hispaania keelt teistes maades räägitavast hispaania keelest. Järgnevalt on toodud lühike nimekiri mõnedest nendest sõnadest:

• bolillo – valgenahaline välismaalane;
• chamaco – väike laps, imik;
• charola – kandik;
• chingadera – suvaline asi, vidin (vulgaarne);
• chingar – seksuaalvahekorras olema või halvaks minema (toidu kohta);
• escuincle – väike laps, tatt*;
• gavacho – ameeriklane (halvustav);
• güero – blond, heledanahaline;
• bíjole/jíjole – valu või üllatust väljendav hüüatus;
• naco – kriiskav või halva maitsega (asi või ese);
• órale – läki, lähme, las käia;
• padre – väga hea, suurepärane (tavaliselt tähendab padre eesti keeles isa või paatrit).

Arhaismid

Mehhiklaste sõnavaras võib kohata ka arhailisi keelendeid, mis kaua aega tagasi olid üldlevinud isegi Pürenee poolsaarel, kuid nüüd on unustusse vajunud. Näiteks selle asemel, et küsida ¿Cómo? ('Kuidas?') või ¿Qué dice? ('Mida te ütlesite?') kasutavad nad sõna ¿Mande? (Alvar 1996), mis on tuletatud sõnast mandar ('käskima, käsutama, korraldama, korraldusi tegema, teha laskma').