Hispaania köök
.jpg)
Hispaania köök on Hispaania kultuurile iseloomulik toiduvalmistamise meetod.[1] Hispaania kööki on mõjutanud roomlased, araablased, ladinaameeriklased ja keldid, samuti on maitseküllust lisanud Vahemere ja Atlandi ookeani rannikualade toidukultuur.[2] Selle köögi toidud on lihtsasti valmistatavad ning neid nauditakse perekeskis. Peaaegu alati kuuluvad Hispaanias õhtusöögi kõrvale õlu, vein või šerri.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ajalooliselt on Hispaania püüdnud erineda domineerivast Euroopa kokakunstist, peamiselt prantslaste kokakunsti traditsioonidest.[1] Hispaania köögist saadakse tänapäeval tihti valesti aru, kuna see on maailmas üks esirinnas olevaid kööke.[1] Selle populaarseimad road, paella (riisiroog), hispaania tortilla ja gazpacho (külm aedvilja-tomatisupp), on oma originaalses nimetuses kasutusel ka ingliskeelses sõnavaras.[1] Tänu Hispaania kokkadele on huvi Hispaania köögi vastu maailmas tõusnud.
Tänapäevane Hispaania köök
[muuda | muuda lähteteksti]Hispaanias on turismil oluline roll, mistõttu püütakse kohalikku toitu kohandada turistide maitse-eelistustele, säilitades samal ajal ka Hispaania köögile omsed maitsed.[1] Oliiviõli, küüslauk ja safran domineerivad ka teistes Vahemere maade köökides ja võivad sarnaneda Hispaania kohaliku köögiga. Seetõttu peab kohalik rahvusköök kohanema turistide ootustega Hispaania köögist, arvestades nii nende kui ka kohalike vajadustega. Hispaania rahvusköök on piirkonniti mitmekesine, peegeldades iga piirkonna iseloomulikke tooraineid ja traditsioone.[1]
Iseloomulik
[muuda | muuda lähteteksti]
Mõnede Hispaania köögi harude ajalugu ulatub foiniiklaste ja roomlasteni. Tänu roomlastele on Hispaania köögi kindlad komponendid oliivid ja oliiviõli.[4] Näiteks Hispaania stiilis rohelisi oliive kääritatakse kaks kuni kolm kuud soolvees, et eemaldada mõru koostisaine. See töötlemisviis tõstab esile oliividele omapärase maitse ja pehmuse.[4] Ka araablased on Hispaania kööki oma panuse andnud – tänu neile on Hispaania köögis muutunud populaarseks mandlid, mida kasutatakse väga paljudes dessertides ja kookides, samuti pärineb neilt tsitruseliste, eriti sidruni ja pomerantsi ehk mõruapelsini, kasutamise komme. Tänu araablastele on Hispaania kööki jõudnud ka mitmed maitseained, näiteks petersell, rosmariin ja pune. Araablased olid need, kes tõid Valenciasse riisi, mis on Hispaania ühe tuntuima roa, paella, põhikomponent.[4]
Lisaks kasutatakse Hispaania köögis palju mereande, kana ja jamon serrano't ehk sinki, mis on valmistatud mägedes elavate sigade lihast. Seda serveeritakse küpsetamata, õhukeste viiludena. Liha ja kala on tihti kasutusel pirukate täidisena, lisaks on populaarsed kammkarbid ja vasikaliha.[5] Ka mitmesugused juustud on Hispaania köögile omased, näiteks Cabrales, mis on sinihallitusjuust lehma- ja kitsepiimast.[4] Hispaania köögis on populaarsed tortillad, millest üks tuntumaid on quesadilla.[4]
Samuti on vein Hispaania köögis tähtsal kohal. Koos kohaliku toiduga peetakse veini piirkonda kultuurilise identiteedi osaks, mis esindab elanike eripära.[6] Lisaks on Hispaania köögile omane küüslauk, mida kasutatakse enamikus roogades.[5]
Hispaania suupistete ehk eelroogade kohta kasutatakse nimetust tapas.[5] Tapasteks võivad olla kohvikute ja baaride eripakkumised ning sisaldada erinevaid kastmeid, lihasid ja juustusid.[2] Tuntumad tapased on Hispaania omlett, polbo á feira (kaheksajalaroog kartulite ja sibulaga) ja pimientos de padrón (oliiviõlis praetud rohelised paprikad).[5]
Tuntumad road
[muuda | muuda lähteteksti]
Quesadilla
[muuda | muuda lähteteksti]Quesadilla on Hispaania köögile iseloomulik suupiste. Enamasti sisaldab selle täidis juustu, kartulit, chorizot (vürtsikas Hispaania vorst sealihast), pipart ja epazote'i ehk teravat ürti. Täidis määritakse tortillale, see volditakse pooleks ja frititakse sügaval pannil.[4]
Paella
[muuda | muuda lähteteksti]Paella nimetus pärineb sõnast patella, mis tähendab hispaania keeles spetsiaalset pannitüüpi (ladina keeles tähendab see hoopis väikest taldrikut).[4] Paella on populaarne roog, mille olulisim koostisosa on riis, kuhu lisatakse juurde liha ja köögiviljad. Paella valmistamisviisidest neli tuntumat on paella de verduras, paella de marisco, paella valenciana ja paella zamorana.[2] Paella klassikalised koostisosad on kana-, küüliku- või sealiha, rohelised oad, tomat, paprika, oliiviõli, vesi, sool. Traditsiooniliselt valmistatakse paella lahtisel tulel, tänapäeval aga on populaarsem seda teha gaasipliidil. Traditsioonide kohaselt süüakse paellat puust lusikatega otse pannilt. Patella-panni kasutati riisi praadimiseks juba ammustel aegadel, riisiroogadele hakati ajapikku lisama köögivilju ja kaunvilju ning hiljem areneski sellest roog paella.[4]
Gazpacho
[muuda | muuda lähteteksti]Gazpacho (või Andaluusia gazpacho) on köögiviljadest tehtud supp. Põhilised koostisosad on küüslauk, tomat ja kurk, kuid vahel lisatakse ka kala, muna, sinki või rosinaid. Gazpacho't serveeritakse valdavalt külmalt, kuid talvel süüakse seda ka soojalt. Gazpacho konsistents võib varieeruda väga vedelast kuni üsna paksuni.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Wild, Matthew J. (2015). "Eating Spain: National Cuisine Since 1900". Lk 2, 17, 21, 120, 121. Vaadatud 04.01.2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Abisogomjan, Irina, toim (2006). Euroopa menüüd. Tõlkinud Veersalu, Diana. TEA. Lk 7, 12, 14, 15.
- ↑ Eelrand, Helen (2012). Hispaania maitsed. Tapas. Randvelt. Lk 12.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 Davidson, Alan (2006). The Oxford companion to food (teine trükk). Oxford University Press. Lk 806, 742, 740, 569, 568, 555 333.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Weichselbaum, Elisabeth; Benelam, Bridget; Soares Costa, Helena (2009). "Traditional Foods in Europe" (PDF). Lk 52, 54. Vaadatud 04.01.2023.
- ↑ López-Guzmán, Tomás; Di-Clemente, Elide; Hernández-Mogollón, José Manuel (2014). "Culinary tourists in the Spanish region of Extremadura, Spain". Wine Economics and Policy. Vaadatud 04.01.2023.