Gruusia köök

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Gruusia köök on grusiinide toiduvalmistamise traditsioon. Gruusia köök kitsamas mõttes on Gruusia rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine.

Gruusia köögis valmistatavad road sisaldavad palju liha ja vürtse, vürtsikas supp hartšoo ja juustupirukas hatšapuri on tuntud ka mitmel pool mujal maailmas. Lihatoitude juurde serveeritakse rohkelt juurviljadest valmistatud salateid.

Suupisted[muuda | muuda lähteteksti]

Suupisted kuuluvad nii lihtsa kui ka piduliku söömaaja juurde, näiteks suluguni juust, baklažaanirullid Kreeka pähklitega, värsked või marineeritud köögiviljad jpm. Ka oad, kapsas, spinat, baklažaanid pähklite ja küüslauguga.

Kuumadest suupistetest on kõige tuntum kutš-matši: Kreeka pähklite, maitserohelise ja küüslauguga mooritud kanamaks ja kanasüda.

Väga palju valmistatakse suupisteid baklažaaniga.

Igapäevase menüü osa on ka mžaveuli (kodused marineeritud kurgid), rohelised tomatid, paprika, küüslauk, kapsas, kappar.

Supid[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige tuntumad supid on hartšoo, tsihirtma, hashi. Hashi on rasvane veiselihast supp, mille kõrvale pakutakse küüslauku ja lavašši.

Lihatoidud[muuda | muuda lähteteksti]

Gruusia mägisematelt aladelt pärit rammusaid liha-puljongitäidisega hinkaale süüakse näppude vahelt.[1]

Piduroogadest on kõige tuntum satsivi, vürtsikas külm raguu kanalihast.

Igapäevatoitudest süüakse kõige sagedamini odžahurit, tomati-sibulakastmes hautatud vürtsikat sealiha kartuliga.

Tšašušuli, tomati-sibulakastmes mooritud veiseliha on samuti levinud.

Leivad ja pirukad[muuda | muuda lähteteksti]

Juustupirukas on hatšapuri, veel armastatakse lavašši. Traditsiooniliste Gruusia leibade hulka loetakse veel ka Tonis Puri, Khacha Puri, Shotis Puri, Mesxuri Puri ja Cadi.

Desserdid[muuda | muuda lähteteksti]

Magustoitude hulka kuuluvad nt gozinakid, tsurhella ja pelamushi.

Joogid[muuda | muuda lähteteksti]

Väga palju juuakse Gruusia veine.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mustamäel Gruusiat otsimas, 5.01.2014, veebiversioon (vaadatud 17.04.2015)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]