Hildegard Bingenist

Allikas: Vikipeedia
Keskaegne pilt, millel on kujutatud Hildegard von Bingenit ja munk Volmarit. Miniatuur "Liber Sciviase" Rupertsbergi käsikirjast.

Hildegard Bingenist (saksa keeles Hildegard von Bingen; ladina keeles Hildegarda Bingensis; 109817. september 1179) oli saksa usutegelane, kirjanik ja helilooja. Teda on kutsutud ka Reini sibülliks. Paavst Benedictus XVI kuulutas ta Kiriku doktoriks.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hildegard sündis rikkasse aadliperekonda kümnenda lapsena. Lapseeas oli tal kehv tervis ning suure osa ajast oli ta üksi, mistõttu tema sisemaailm oli väga eriline. Oma kirjutistes väidab ta, et nägi lapsepõlves palju nägemusi.

Kaheksa-aastaselt läks Hildegard vanemate käsul kloostrisse, kus ta õppis lugemist ja kirjutamist nunn Jutta käe all. 18-aastaselt ühines ta benediktlaste orduga. Peale Jutta surma 1136. aastal sai Hildegardist prioress ning aastal 1147 otsustas ta kloostri kogukonnaga kolida Rupertsbergi Bingenis, kus ta sai kloostri abtissiks. Hiljem rajas ta mitmeid teisi nunnakloostreid.

Hildegard oli mõjuvõimas naine, kes pidas aru nii paavstide kui ka keisritega.

Enne 16. sajandit teda pühakuks ei kanoniseeritud, ehkki seda üritati mitmeid kordi (viimati 1244. aastal). 16. sajandi lõpus nimetati ta ilma ametliku kanoniseerimiseta pühakuks, tema mälestuspäeva tähistatakse 17. septembril. Alles 2012. aastal kuulutas paavst Benedictus XVI ta pühakuks ning kirikudoktoriks – 35 kirikudoktorist pühaku hulgas on ta neljas seda tiitlit kandev naine.

Hildegardist on säilinud ligi sada kirja keisritele, paavstidele, nunnadele ja aadlikele. Ta kirjutas umbes 70 luuletust ja üheksa raamatut. Tähtsamad neist olid "Scivias" ("Tunne teid!"), "Liber Vitae Meritorum", "De Operatione Dei".

Ta kirjutas ka ligi 72 laulu, mida on ka tänapäeval võimalik laulda (noodikiri arenes välja 11. sajandil).

Teoseid eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bingeni Hildegard "Valik kirju", koostanud ja ladina keelest tõlkinud Riina Ruut. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn 2017, 230 lk; ISBN 978-9985-58-835-2

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]