Klausuur
Klausuur (keskladina sõnast clausura 'suletud ruum') ehk sulushoonestik on välismaailmast eraldatud hoonekompleks, iseloomulik näiteks kloostritele. Tavaliselt koosneb klausuur kolmest hoonetiivast ja neljandat tiiba moodustavast kloostrikirikust neljakandilise siseõue ümber. Ümber siseõue kulges ruume ühendav ristikäik.[1]
Klausuuri hooned pidid täitma kõiki eluks vajalikke funktsioone, kuna mungad saatsid kogu aja mööda kloostri müüride vahel, seal töötades, magades ja süües. Benediktlaste kloostrireegel näeb ette ruumide paiknemise kindla korra järgi. Idatiivas asub allkorrusel kapiitlisaal, kuhu tavaliselt pääses kirikust, parlatoorium ja tööruumid, ülakorrusel dormitoorium. Kiriku suhtes üle siseõue, põhjatiivas või lõunatiivas asus refektoorium, köök ja köetav ruum kalefaktoorium. Läänetiivas asusid majandusruumid.[2]