Harilik kurk

Allikas: Vikipeedia
Harilik kurk
ARS cucumber.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kõrvitsalaadsed Cucurbitales
Sugukond: Kõrvitsalised Cucurbitaceae
Perekond: Kurk Cucumis
Liik: Harilik kurk
Ladinakeelne nimetus
Cucumis sativus
Linnaeus

Harilik kurk ehk kurk (Cucumis sativus) on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim. Samasse sugukonda kuuluvad ka näiteks kõrvits, arbuus ja melon.

Harilik kurk pärineb arvatavalt India põhjaosast.

Tänapäeval kasvatatakse kurke kõikides maailmajagudes ning köögiviljadest jääb kurkide kasvatamine kogu maailmas populaarsuselt alla vaid tomatitele, sibulatele ja kapsastele.[1]

Botaanilised tunnused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kurgi õis.

Kurk on rohtse varrega taim, kes roomab maapinnal või ronib köitraagude abil. Peavars kasvab avatud kasvukohas tavaliselt 1–2,5, katmikaladel ka üle 5 meetri pikkuseks. Lehed on viisnurkse kujuga, sordist sõltuvalt väga erineva suurusega, kinnituvad varrele vaheldumisi. Lehelaba on kaetud harjaskarvakestega. Lehekaenaldest arenevad köitraod, külgvõsud, emas- ja isasõied.[2]

Õied on erkkollased, läbimõõduga 2,5–3,5 cm, asuvad 2–5 kaupa kobaras. Olenevalt sordist on taimel kas isas- ja emasõied, valdavalt emasõied või ainult emasõied (iseviljuvad ehk partenokarpsed).[2]

Kurgi viljaks on lihakas kõrvitsvili ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Vilja pikkus on 5–13 (lühiviljalised) kuni üle 20 cm (pikaviljalised). Sõltudes sordist võivad taimel olla erineva kuju, mõõtmete, koore värvuse, mustri, jm tunnustega viljad. Tavaliselt on kurgid rohelised kuni tumerohelised, viljaliha aga heleroheline.[2]

Seemned on valged, kollakad või kreemikad, piklikult ovaalse või ellipsi kujuga, 7–16 mm pikkused. 1000 seemne mass on 16–30 g. Seemned on idanemisvõimelised kuni 8 aastat.[2]

Juurestik on üsna maapinnalähedane ja hästi hargnenud, põhimass asub mullakihi ülemises osas kuni 30 cm sügavusel. Külgsuunas võivad juured kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest.[2]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harilik kurk pärineb arvatavalt India põhjaosast, kuid kindlad tõendid selle kohta siiski puuduvad. [3] Himaalaja jalamil kasvav väikeste ja mõrude viljadega kirdekurk (Cucumis hardwickii) võib olla hariliku kurgi esivanem kui ka metsistunud teisend. Indias on kurki kultiveeritud arvatavalt juba 5000 aastat, kust see levis inimeste abil esialgu Aasia lääneossa ja sealt umbes 3000 aastat tagasi Egiptusesse. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas tegeleti samuti kurkide kasvatamisega. Eestisse jõudis kurk aastal 1684.[4]

Kurkide tootmine maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kurgi köitraag.
Kurgid võivad olla ka ümarad ja kollased.

2009. aastal toodeti maailmas 60,55 miljonit tonni kurke. Kurgi kasvatuspiirkondade kogupindala oli 1,96 miljonit hektarit. 40 aastat tagasi saadi maailmas 1,0 miljonilt hektarilt 11,1 miljonit tonni kurke. Seega on kasvatuspiirkond tõusnud ligi kaks korda ja saagikus veidi vähem kui kuus korda. Lõviosa maailma kogutoodangust langeb Hiina arvele, kus viimase 40 aastaga on saagikus tõusnud 4,5 miljonilt tonnilt (1969) 44,2 miljoni tonnini (2009).[5]

Suurimad tootjad 2009. aastal [5]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Hiina Hiina 44 250 182 73,1
Türgi Türgi 1 735 010 2,9
Iraan Iraan 1 603 740 2,6
Venemaa Venemaa 1 132 730 1,9
USA USA 888 180 1,5
Ukraina Ukraina 883 000 1,5
Hispaania Hispaania 700 000 1,2
Jaapan Jaapan 620 200 1,0
Egiptus Egiptus 600 000 1,0
Indoneesia Indoneesia 575 995 1,0
Maailm kokku 60 555 573 100

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Terved ja viilutatud kurgid.
Kodustes tingimustes valmistatud marineeritud kurgid.
Kurgipõld Mehhikos.

Pikemate ja poolpikkade kurgisortide vilju tarbitakse eelkõige värskelt. Lühiviljaliste sortide vilju kasutatakse laialdaselt värskelt salatites ning kurkide hapendamisel ja marineerimisel.[2] Aasias valmistatakse kurkidest mitmeid keeduroogasid. Suure veesisalduse (95–96%) tõttu kasutatakse kurke kuivema kliimaga regioonides ka vedelikuvajaduse rahuldamiseks vee asemel.[4]

Kurgi toite- ja energeetiline väärtus ning vitamiinide sisaldus on kesine enamiku teiste köögiviljadega võrreldes. Suure veesisalduse ja vähese kalorsuse tõttu sobivad kurgid hästi dieeti pidavate inimeste menüüsse. Meeldiva ja värskendava maitse annavad kurkidele eeterlikud õlid. Mõnikord on kurgid üsna mõru maitsega, mis on tingitud kukurbitatsiini sisaldusest. See glükosiid on omane mõnedele kurgisortidele, kuid võib tekkida ka kurgile ebasoodsate kasvutingimuste tõttu (kasvupinnase ebapiisav niiskusesisaldus, õhutemperatuuri suurem kõikumine jm).[6]

Värskete kurkide toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toitained[7]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 95,23 g
Kalorsus 15 kcal
Valgud 0,65 g
Lipiidid 0,11 g
Tuhk 0,38 g
Süsivesikud 3,63 g
Sahharoos 0,03 g
Glükoos 0,76 g
Fruktoos 0,87 g
Kiudained 0,5 g
Tärklis 0,83 g
Toiteelemendid[7]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 16,0 mg
Raud (Fe) 0,28 mg
Magneesium (Mg) 13,0 mg
Fosfor (P) 24,0 mg
Kaalium (K) 147,0 mg
Naatrium (Na) 2,0 mg
Tsink (Zn) 0,20 mg
Vask (Cu) 0,04 mg
Mangaan (Mn) 0,08 mg
Fluoriidid (F) 1,3 μg
Seleen (Se) 0,3 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[7]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 2,80 mg
B1 0,027 mg
B2 0,033 mg
B3 0,098 mg
B4 6,0 mg
B5 0,259 mg
B6 0,040 mg
E 0,03 mg
A 5,0 μg
Folaadid 7,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
23,0 μg
K 16,4 μg

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Cucumbers". www.whfoods.com, Kasutatud 26.11.2011. (Inglise keeles)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Kurgi botaaniline iseloomustus". www.pikk.ee, Kasutatud 26.11.2011.
  3. Clifford Wright. "Mediterranean Vegetables: A Cook's ABC of Vegetables and Their Preparation". Harvard Common Press, 2001. ISBN 1558321969.
  4. 4,0 4,1 Heino Kiik. "Maailma viljad", Tallinn: Valgus, 1989.
  5. 5,0 5,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org, Kasutatud 26.11.2011. (Inglise keeles)
  6. "Kurk". www.eestitoit.ee, Kasutatud 26.11.2011.
  7. 7,0 7,1 7,2 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov, Kasutatud 26.11.2011. (Inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]