George VI

George VI
George VI
Sünniaeg	14. detsember 1895
Surmaaeg	6. veebruar 1952 (56-aastaselt)
Amet	tennisist
Abikaasa(d)	Elizabeth Bowes-Lyon
Lapsed	Elizabeth II, Printsess Margaret
Pereliikmed	Edward VIII
Autasud	Sukapaela ordu
Autogramm
	[muuda Wikidatas]

George VI (Albert Frederick Arthur George; 14. detsember 1895 – 6. veebruar 1952) oli Windsori dünastiast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja meretaguste Briti dominioonide kuningas 1936–1952, viimane Iirimaa kuningas 1936–1949 ja India keiser 1936–1947. Ta sai kuningaks pärast oma venna Edward VIII troonist loobumist 1936. aastal ning valitses surmani.

Sünd ja perekond

George sündis 14. detsembril 1895 Sandringham House'is Yorki hertsog George'i ja Yorki hertsoginna Mary teise pojana. Ta ristiti St Mary Magdalene'i kirikus ning tema ristivanemad olid: kuninganna Victoria, Mecklenburgi suurhertsog Friedrich Wilhelm, printsess Augusta Sophia, Taani kroonprints Frederik, prints Arthur, Connaughti ja Strathearni hertsog, Tecki prints Adolphus ja Fife'i hertsoginna Louise.

Prints George oli oma vanemate teine poeg; 23. juunil 1894 oli sündinud prints Edward, kes oli Briti troonipärimisjärjekorras kolmandal kohal. Seega oli George alles neljandal kohal.

George sündis oma vanavanaisa, prints Alberti surma-aastapäeval. Kuna polnud kindel, kuidas Alberti lesk kuninganna Victoria uudisesse suhtub, otsustati vastsündinule panna nimeks Albert. See rõõmustas vana naist, kes väljendas kannatamatust poissi näha.

Kuigi George oli kuningate järeltulija, sai ta troonile tänu juhuste kokkulangevusele. Tema isa, tulevane George V, oli Walesi printsi noorem poeg ning temast ei pidanud kunagi kuningas saama. Kuid prints Albert Victor suri 1892. aastal kopsupõletikku ning Yorki hertsogist sai troonipärija ja hilisem George V.

George VI oli samuti oma vanemate noorem poeg. Tema vanem vend Edward VIII küll tõusis troonile, kuid loobus sellest, et abielluda lahutatud naisega. Selle ettenägematu loobumise tõttu sai George'ist kuningas.

Lapsepõlv

Lapsena oli George tihti haige ning teda kirjeldati kui "kergesti ehmuvat ja nutma puhkevat poissi". Tema vanemad, Yorki hertsog ja hertsoginna ei kasvatanud lapsi ise, mis oli kuninglikes perekondades tavapärane. See andis aga guvernandile võimaluse domineerimiseks ning naine eelistas kõiges George'i venda Edwardit. George'il kujunes raske kõnehäire, mis kestis aastaid; samuti olid tal probleemid põlvedega. Teda sunniti kirjutama parema käega, ehkki oli tegelikult vasakukäeline.

Ta kasvas üles täielikult oma venna varjus, kelle käitumine mõjutas printsi iseloomu kujunemist kõige rohkem. Prints Edward oli erakordselt karismaatiline ning nooremate vendade-õdede jaoks oli ta omamoodi jumaldamisobjekt. Lapsepõlves järgisid nad kõiges teda, noorte meestena aga imetlesid Edwardit.

Kuninganna Victoria lapselapselapsena oli George Tema Kõrgus Yorki prints Albert. 1898 välja antud seadusega sai aga ta tiitli Tema Kuninglik Kõrgus. Kuninganna Victoria suri 22. jaanuaril 1901 ning George'i vanaisast sai kuningas Edward VII. Yorki hertsogist sai troonipärija ja Walesi prints, Edward oli troonipärimisjärjekord teisel ning George kolmandal kohal.

Sõjaväeline karjäär ja haridus

1909 astus George Kuninglikku Mereväkke ning temast sai kadett. Vaatamata sellele, et ta oli õpitulemuste poolest klassinimekirja lõpus, suunati George Dartmouthi, kus ta oli mitšman. Kui Edward VII 6. mail 1910 suri, viibis George veel mereväes. Tema isast sai kuningas George V ning Edwardist Walesi prints. George oli troonipärimisjärjekorras teisel kohal.

George teenis ka Esimeses maailmasõjas HMS Collingwoodi pardal, võttes osa Jüüti merelahingust. 1917. aastal liitus George Kuninglike Õhujõududega, kuid ei osalenud enam aktiivselt sõjateenistuses.

Pärast sõda õppis George Cambridge'i ülikoolis aasta aega ajalugu, majandust ja tsiviilõigust. 1920. aastal sai temast Yorki hertsog, Invernessi krahv ja Killarney parun. Selle järel võttis ta enda kanda ka kuninglikke kohustusi, esindades oma isa erinevatel üritustel.

Abielu

George'il oli abikaasa valimisel suur vabadus. 1920. aastal tutvus ta leedi Elizabeth Bowes-Lyoniga ning võttis eesmärgiks temaga abielluda. Leedi keeldus abieluettepanekust kahel korral, kuid George oli järeleandmatu ning viimaks Elizabeth nõustus. Nad abiellusid 26. aprillil 1923 Westminster Abbeys. Leedi Elizabethist sai abielus olles Tema Kuninglik Kõrgus Yorki hertsoginna. Paaril oli kaks last:

printsess Elizabeth (1926–2022),
printsess Margaret (1930–2002).

Vastumeelselt kuningas

Hertsog ja hertsoginna elasid tagasihoidlikult ja vaikselt Londonis. 20. jaanuaril 1936 kuningas George V suri ja tema asemel tõusis troonile Edward VIII. Kuna kuningal polnud lapsi, oli George eeldatav pärija kuni ajani, mil Edward pidi abielluma ja järeltulijaid soetama. Kuid Edward loobus troonist 11. detsembril 1936, et abielluda Wallis Simpsoniga, kes oli kaks korda lahutatud ameeriklanna. Seega sai printsist kuningas George VI. Vastsele monarhile oli roll vastumeelne, kuid ta võttis selle siiski enda kanda.

George krooniti 12. mail 1937 – samale päevale oli olnud kavandatud ka Edwardi kroonimine. Ka leskkuninganna Mary viibis tseremoonial, lõhkudes sellega traditsiooni ning näidates toetust pojale.

Valitsusaeg

George VI valitsusaeg algas küsimustega, mis saab edasi Edwardist, kes oli võtnud tagasi tiitli "prints". George tegi temast Windsori hertsogi, kuid see tiitel ei laienenud Edwardi abikaasale ega võimalikele järeltulijatele. Edward suundus Prantsusmaale, kus ta mõni kuu hiljem Wallisega abiellus.

Sõja puhkemise võimalikkus varjutas George VI valitsemisaega. Kuningas ja kuninganna võtsid Adolf Hitleriga rahu sobitamise seisukoha, toetades Neville Chamberlain'i poliitikat. Kui Chamberlain 1938 Müncheni kokkuleppe sõlmimiselt tagasi jõudis, näitas ta end koos kuningliku paariga Buckinghami palee rõdul, mis põhjustas pahameelt rahuvastaste parlamendiliikmete hulgas. On arvatud, et kuningas ja kuninganna tahtsid vältida sõda Saksamaaga, lootes, et see on vastukaal kommunistlikule Nõukogude Liidule.

1939. aastal viibisid kuningas ja kuninganna ringreisil Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Kuninglikku paari saatis reisil Kanada peaminister William Lyon Mackenzie King, mis tähendas, et abikaasad viibisid seal kui Kanada kuningas ja kuninganna. Visiidi poliitiline eesmärk oli aga Atlandi-äärsete riikide toetuse saavutamine eelseisva sõja varjus, mis ka õnnestus. Kuninglikku paari võtsid soojalt vastu nii kanadalased kui ameeriklased.

Kui puhkes sõda, jäid George ja Elizabeth Londonisse, ehkki valitsus soovitas neil põgeneda Kanadasse. Hiljem taheti sinna saata printsesse, kuid selle peale ütles kuninganna: "Lapsed ei saaks minna ilma minuta, mina ei lähe kuningata ja kuningas ei lahku kunagi." Perekond jäi Buckinghami paleesse, põgenedes vahel Windsorisse, et saada kaitset pommirünnakute eest. Sõja ajal reisisid kuningas ja kuninganna Suurbritannias, külastades pommitada saanud linnu; külaskäigud tõstsid rahva moraali ja eneseusku.

Elu lõpuaastad

Sõda oli võtnud oma lõivu kuninga tervisest, mis halvenes veelgi suitsetamise ja edasi areneva kopsuvähi tõttu. Isa tervise halvenemisel võttis kuninglike kohustuste täitmise üle printsess Elizabeth.

George VI suri une pealt Sandringhamis 6. veebruaril 1952. Ta on ainus uusaegne Briti monarh, kelle suremist ei jälgitud ning kelle täpset surmaaega pole teada. George maeti 15. veebruaril St George'i kabelisse Windsoris. 2002. aastal sängitati tema kõrvale ka abikaasa Elizabeth ning tütre Margareti tuhk.

Impeeriumist Rahvaste Ühenduseni

George VI valitsusajal hakkas lagunema Briti impeerium; protsess oli alanud juba 1926. aastal, kui sündis Rahvaste Ühendus ning endistest dominioonidest said 1931. aasta seadusega sõltumatud riigid. Protsess kiirenes pärast Teist maailmasõda. Transjordaaniast sai 1946 Jordaania osa, 1947 iseseisvusid Palestiina, Iisrael ja Myanmar, kes astusid välja ka Rahvaste Ühendusest. Indiast sai iseseisev dominioon, George VI loovutas India keisri tiitli ning jäi lühikeseks ajaks India kuningaks, kuni riik võttis 1950 vastu põhiseaduse, mis ütles, et India on vabariik (riik jäi siiski rahvahääletuse tulemusena Rahvaste Ühenduse liikmeks kui vabariik ning tunnustas George VI ühenduse peana). Samuti jäi ta Pakistani kuningaks, talle järgnes tütar Elizabeth II, kuni 1956. aastal võttis ka Pakistan vastu põhiseaduse, mis ütles, et Pakistan on vabariik.

George VI oli ka viimane Iirimaa kuningas (1936. aastast kuni 18. aprillini 1949, millal Iirimaast sai vabariik ning riik lahkus Rahvaste Ühendusest).

Tunnustus

1960 – Vabastusorden (postuumselt)

Kirjandus

Yorki hertsog troonile. Vaba Maa, 11. detsember 1936, nr 284, lk 1.
London valmistub kroonimispidustusteks. Uus Eesti, 4. aprill 1937, nr 91, lk 3.

Eelnev Edward VIII	Suurbritannia kuningas 1936–1952	Järgnev Elizabeth II
Eelnev Edward VIII	Iirimaa kuningas 1936–1949	Järgnev puudub