Albert Victor

Allikas: Vikipeedia
Prints Albert Victor, Clarence'i hertsog

Prints Albert Victor, Clarence'i ja Avondale'i hertsog (Albert Victor Christian Edward; 8. jaanuar 186414. jaanuar 1892) oli Briti kuningliku perekonna liige, Walesi printsi Albert Edwardi (hilisem Edward VII) ja tema abikaasa Alexandra vanim poeg. Sünnihetkel oli ta oma isa järel troonipärilusjärjestuses teisel kohal. Albert suri enne oma isa kuningaks saamist ning troonipärilus läks tema venna George V kätte.

Sünd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Albert Victor sündis Windsoris Frogmore House'is. Kuninganna soovil sai tema nimeks Albert, kuid teda tunti hüüdnime Eddy all. Tema sünnijärgne tiitel oli Tema Kuninglik Kõrgus Albert Victor, Suurbritannia ja Iiri prints.

Prints ristiti 10. märtsil 1864 Buckinghami palees. Tema ristivanemad olid tema vanaema kuninganna Victoria, belglaste kuningas Léopold I, Taani kuningas Christian IX (teda esindas ristsetel Glücksburgi hertsog Johann), Badeni printsess Alexandrine, tema tädi Preisimaa kroonprintsess Victoria, tema onu prints Alfred, Hessen-Kasseli maakrahv Wilhelm ja Glücksburgi leskhertsoginna Luise Karoline.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Printsi vend George sündis 3. juunil 1865. Kuna vendade vanusevahe oli väike, õpetati neid koos. Kuninganna määras nende õpetajaks John Neale Daltoni. Prints õppis range programmi järgi, kuigi polnud intellektuaalselt silmapaistev.

Hiljem teenisid vennad HMS Bacchante'il mereväekadettidena, saatjaks Dalton. Nad sõitsid ringi Briti impeeriumis, külastades Austraaliat ja Kaug-Ida ning lastes endale Jaapanis tätoveeringud teha. Suurbritanniasse naasmisel vennad lahutati ning Albert Victor asus õppima Cambridge'i ülikoolis. Printsi ei huvitanud intellektuaalne õhkkond, kuid huvitas tudengielu. 1885. aastal lahkus ta ülikoolist ning ühines sõjaväega.

Võimalikud kuninglikud mõrsjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Printsi võimalike mõrsjatena pakuti välja kolme neidu. Neist esimene oli 1889 Hesseni printsess Alix, kellest hiljem sai Aleksandra Fjodorovna nime all Venemaa keisrinna. Järgmisel aastal armus prints Orléans'i printsessi Hélène'i, kuid kihlus katkestati, kui Hélène keeldus katoliiklusest lahti ütlema. Vastavalt Suurbritannia troonipärimiskorrale peavad nii monarh kui tema pereliikmed olema protestandid.

Kihlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1890 sai Albertist Clarence'i ja Avondale'i hertsog ning Athlone'i krahv.

Samal aastal kihlus prints oma kauge sugulase Tecki printsessi Victoria Maryga. Printsess Mary oli George III tütretütre printsess Mary Adelaide'i ja Tecki hertsogi Franzi tütar.

Enne, kui nad jõudsid abielluda, suri Albert kopsupõletikku. Tema vend George abiellus 1893 Maryga ning kui George'ist sai 1910 kuningas George V, sai Mary ikkagi kuningannaks.

Ebaseaduslikud lapsed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prints saadeti 1889 Indiasse, kus ta tutvus Margery Haddoniga, kes oli abielus. Järgmisel aastal sünnitas Margery poja Clarence Guy Gordon Haddoni. Pärast printsi surma läks naine Inglismaale ning väitis, et tema poja isa oli prints.

Politsei eriosakond algatas salajase juurdluse. Riigiarhiivis asuvad toimikud näitavad, et ametimehed polnud kindlad, kas naise väidetel on tõepõhi all või mitte, ning kaalusid talle toetuse maksmist. Kindlalt on teada see, et Haddon lahkus 1915 Indiasse, kus ta elas rahulikult oma elu lõpuni. Pole teada, kas talle maksti lahkumise ja edasise vaikimise eest.

1920. aastatel tuli Inglismaale tema poeg Clarence, korrates oma lugu ning avaldades raamatu "My Uncle George V" ("Minu onu George V"). Politsei maksis talle kinni reisi Ameerika Ühendriikidesse, kuid ta naasis Inglismaale, et oma nõudeid uuesti esitada.

1934 veetis ta aasta vanglas ning suri hiljem vaesuses.

Isegi kui Haddoni isadus oleks tuvastatud, poleks see kuninglikku troonipärilusliini muutnud.

Rappija Jacki kuuldused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1960. ja 1970. aastatel levisid kuuldused, nagu oleks prints olnud Rappija Jack, kes mõrvas prostituute 1888. aastal.

Ajaloolased on need teooriad aga kindlalt ümber lükanud. Näiteks 30. septembril 1888, kui mõrvati Elizabeth Stride ja Catherine Eddowes, viibis prints Šotimaal Balmoralis koos kuninganna Victoria, teiste perekonnaliikmete, külaskäigul olevate Saksamaa sugulaste ja teenijaskonnaga. Teda nägi seal ka ajalehereporter.

Kuninglik ajaleht "Court Circular" avaldas kuupäevaliselt kõikide kuningliku perekonna liikmete asjatoimetused ja selle järgi polnud Albert Victor ühegi mõrva toimumise ajal Londonis.

Surm ja järelkaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Albert Victor suri 14. jaanuaril 1892 kopsupõletikku, millega oli kaasnenud ka gripp. Vaatamata suurele tunnistajate hulgale surmahetkel, on tekkinud hulk alternatiivseid teooriaid. Neist üks väidab, et prints suri hoopis süüfilisse, teine, et morfiini üledoosi tagajärel. Väidetakse ka, et tegelikult elas ta kuni 1920. aastateni Wighti saarel üksinda ning, et surma imiteeriti printsi troonipärilusjärjestusest eemaldamiseks. Ühtegi teooriat ei toeta piisaval hulgal tõendeid.

Ta maeti St. George'i kabelisse Windsoris. Printsi ema ei saanud poja surmast kunagi täielikult üle ning hoidis tuba, kus prints suri, puutumatuna.