Eva Elise Oll
Eva Elise Oll (24. september 1988 – 16. veebruar 2023[1]) oli Tartust pärit maalikunstnik ja kunstiajaloolane, kes viljeles figuraalset ja ekspressiivset maalikunsti.
Tartu Ülikoolis õppis ta algselt kirjandust ja rahvaluulet ning hiljem läbis sealsamas kunstiajaloo stuudiumi, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis täiendas ta end maalimise erialal 2008–2011. Oll oli lõpetanud Tartu Kunstigümnaasiumi, tõenäoliselt sai ta edasist inspiratsiooni Lätilt. Teisalt mõjutas teda ekspressionistlik saksa traditsioon Austriast[2], ta püüdis kujutada inimhinge ebakindlust juhuse ja teadlikkuse tasakaalus. Tema looming keskendus inimesele, kujutatuna üksinduses või väga keerukates kompositsioonides, paljastades ning näidates, et ka kõige humoorikamates olukordades võib naeratus olla vaid mask.
Inimhinge kannatavaid seisundeid väljendas ta kujundites, nägudes ja vormides sümmeetriliselt nihestatult, paljud tema teosed manavad destruktiivsust ja skisoidsust ehk ärapööratust ja kahestumist, küll ilma sügavama kaoseta.[3] Art brut sarnasustes kasutas ta segatehnikaid paberil, lõuendil ja vineeril, tema põhilisteks töödeks jäid õlimaalingud ja eksliibrised. Teadaolevalt imetles ta Kokoschkat, Gerstlit, aga eelkõige Schielet. Kriitik Mait Vaigu hinnangul võis tema pisut kaheldavusi, küsitavusi ja imestavusi tekitavas traagikakäsitlemises leida sarnasusi Munchi maaliga "Karje" ja Chagalli maaliga "Viiuldaja".
Tartu Ülikoolis kaitses 2020. aastal Oll bakalaureusetöö "Loovuse ja vaimuhaiguse psühholoogilised seosed. Johannes Saali näide" (juhendaja Tõnis Tatar).[4] Katkenud magistriõpingute käigus uuris ta sealsamas loovuse ja psüühikahäirete kattuvusi psühholoogias ning analüüsis psüühikahäiretega kunstnike loomingut, uurides, kas nende patoloogia on nõnda tuvastatav.[5] Ta oli alates 2020. aastast Tartu Kunstnike Liidu liige, kuuludes 2021. aastast ka liidu juhatusse. Ta kuulus ka Kesk-Eesti Kunstnike Liitu.[6]
Ta kavatses doktorantuuri astuda Ungari pealinnas Budapestis.
Isiksus[muuda | muuda lähteteksti]
„Eva Elise oli alati soe ja abivalmis, kuigi nii mõnigi kord võis tema naeratus varjata keerulisi küsimusi, mida ta aga südamest tuleva ja vahetu vestluse käigus kerge huumori ning mõnusa irooniaga vürtsitatuna oli nõus avama. Temas peitus nakkavana mõjuv kirglik impulsiivsus, mis sütitas kaaslasi ühistel reisidel, akadeemilises diskussioonis või filosoofilistes mõtisklustes elu ja kunsti teemadel. Jääme sind väga igatsema!“
– ühine järelehüüe Tartu Kunstnike Liidust,
Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakonnast,
Kõrgemast Kunstikoolist Pallas.
Näitused[muuda | muuda lähteteksti]
Tulevased[7][muuda | muuda lähteteksti]
- Pärnu Linnagaleriis ühisnäitus Margus Tiitsmaaga ehk Sorgega "Pehmed väärtused" (Pärnu, märts – aprill 2023)
- Telliskivi Loomelinnakus isikunäitus (Tallinn, aprill – mai 2023)
- Physicumi kunstigaleriis isikunäitus (Tartu, mai 2023)
- Pallase galeriis noorte ekspressionistide ühisnäitus "Ürgausus" (Tartu, 10. juuli – 12. august 2023)
Minevased[8][muuda | muuda lähteteksti]
- Solarise galeriis ühisnäitus Annabel Bergiga "PärisSeks ja vastuSeks" (Tallinn, november – detsember 2022).
- Bunker gallerys ühisnäitus Annabel Bergiga "The moon took offence" (Budapest, juuli – august 2022).
- Galerii No 1-s isikunäitus "Hull naine linnas" (Äksi, 15. mai – 30. juuni 2022).
- Tartu Kunstimajas ühisnäitus Ingmar Roometsaga "Vari" (Tartu, 1. aprill – 1.mai 2022).
- Jakobi galeriis isikunäitus "Hullukool" (Tartu, 3. mai – 27. mai 2022).
- Tartu Kunstimajas isikunäitus "Näotagune naer" (Tartu, september 2021)
- Promenaadiviies isikunäitus "Sellele pealkirjale tegin ainult näituse valmis" (Tartu, juuni – august 2021).
- TOPS-is isikunäitus "Seestütlev ajukeemia" (Tallinn, detsember – aprill 2021).
- Redwall Digitali kontorigaleriis isikunäitus "Ioni selfie" (Tartu, veebruar – juuni 2021).
- Fahle galeriis isikunäitus "Minaruum" (Tallinn, november – detsember 2020)
- Tartu Loomemajanduskeskuses ja Sparglis isikunäitus "Näotagune ruum" (Tartu, oktoober – november 2020).
- Tartu Linnaraamatukogus isikunäitus "Vaherahu elukaosega" (Tartu, oktoober – november 2018).
- Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuses isikunäitus "Õukondade igavene hierarhia" (Luunja, veebruar – märts 2017).
- Sakala keskuses isikunäitus "Paksuks toidetud tuvi" (Viljandi, november – detsember 2016).
- Promenaadiviies isikunäitus "Valge hirm" (Tartu, juuni – juuli 2016).
- Sparglis isikunäitus "Hingan endast välja" (Tartu, detsember 2014 – jaanuar 2015).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Suri maalikunstnik ja kunstiajaloolane Eva Elise Oll", ERR, 22.02.2023
- ↑ "Tartu Kunstimajas on kolm uut näitust", ERR, 04.04.2022
- ↑ Mait Vaik "Naerusuine looja, kes ei karda", ERR, 10.12.2020 (arvustus Eva Elise Olli näitusele "Minaruum" Fahle galeriis)
- ↑ Eva Elise Oll "Loovuse ja vaimuhaiguse psühholoogilised seosed. Johannes Saali näide", bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, 2020
- ↑ "Eva Elise Oll", NOBA
- ↑ "Suri noor kunstnik ja kunstiteadlane Eva Elise Oll", Postimees, 22. veebruar 2023
- ↑ "Tulevad näitused", Eva Elise Olli koduleht (vaadatud 23.02.2023)
- ↑ CV, Eva Elise Olli koduleht (vaadatud 23.02.2023)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Eva Elise Oll |