Mine sisu juurde

Karjala-Soome NSV

Allikas: Vikipeedia

Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik


Karjalais-suomalainen sosialistinen neuvostotasavalta
Карело-Финская Советская Социалистическая Республика
(Karelo-Finskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika)
31. märts 1940 – 16. juuli 1956
Karjala Soome NSV 1940. aasta piirides
Valitsusvorm marksism-leninism
Osa Nõukogude Liit
Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Otto Wille Kuusinen
Pealinn Petroskoi
Pindala 172 400 km²
Rahvaarv 651 300 (1959)
Ajalugu ja sündmused
31.03.1940 Karjala-Soome NSV rajamine
16.07.1956 Karjala-Soome NSV likvideerimine
Riigikeeled soome keel, vene keel
Rahaühik rubla
Deviis "Kaikkien maiden proletaarit, liittykää yhteen!"
Hümn Karjala-Soome NSV hümn
Eelnev Järgnev
Karjala ANSV, Soome Karjala ANSV, Vene NFSV

Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendid Karjala-Soome NSV ja KSNSV) oli NSV Liidu liiduvabariik aastatel 1940–1956. Karjala-Soome riigikeeled olid vene keel ja soome keel, pealinn oli Petroskoi.[1]

Karjala-Soome NSV moodustati 31. märtsil 1940, liites Talvesõja jooksul Soomelt vallutatud alad Karjala Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. Tegemist oli 12. liiduvabariigiga Nõukogude Liidu koosseisus.[2] Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist tehti 16. juulil 1956 NSV Liidu Ülemnõukogu otsusega taas Karjala ANSV, mis hakkas kuuluma Vene NFSV koosseisu.[3]

Ida-Karjala, millest sai 1940. aastal Karjala-Soome NSV, oli keskajast kuni 20. sajandi alguseni Venemaa perifeeria, mis oli hõredalt asustatud õigeusklike karjalaste ja venelastega. 19. sajandil sagenesid soomlaste kontaktid karjalastega ning soomlased rajasid Karjalas koole, kus õpetati karjala noori. Soome organiseeritud koolivõrgu tulemuseks oli Karjala rahvuse ärkamine, mis oli tugevalt soomemeelne.[4] Venemaa kodusõja ajal tegid soomlased mitu katset Ida-Karjalat Venemaa küljest lahti lõigata, regiooni kas Soomega liites või Karjala iseseisvumist toetades. Soome riigiga stabiilse rahu saavutamiseks lubas Nõukogude Venemaa Ida-Karjalale Tartu rahuga ametlikku autonoomiat, mida küll täideti vaid paberil, luues seal Karjala Töörahva Kommuun.[5]

Kommuuni rajamist 1920. aasta suvel pidas Karjala-Soome NSV omariikluse ametlikuks alguseks. Kommuunis elas 147 300 inimest, kellest karjalased moodustasid 60 ja venelased 37 protsenti. Kuna Karjalas said juhtivatele kohtadele Soome kodusõja kaotanud punasoomlased, jätkus ka autonoomia ajal karjalaste soomestamise poliitika. Lähtudes "Karjala töötajate soovist" korraldati töörahva kommuun 1923. aasta 25. juulil ümber autonoomseks Karjala Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.[5][6]

Karjala-Soome moodustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Karjala-Soome NSV moodustati 1940. aastal pärast Talvesõda, mil liideti Soomelt vallutatud 36 000 ruutkilomeetrit alasid Karjala ANSV territooriumiga. 31. märtsil kiitis NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu heaks Karjala-Soome liiduvabariigi asutamise, nime "Soome" lisamisel alale sai põhjenduseks, et Talvesõja jooksul oli Nõukogude Liit enda alla liitnud ka "puht-Soome alad".[7] Otto Kuusinen sai Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe koha.[8] Esimesed ametlikud Karjala-Soome valimised NSV Liidu Ülemnõukokku toimusid 16. juunil 1940.[9]

Soomelt vallutatud alad olid inimtühjad, sest soomlased evakueeriti pärast sõda kodumaale. Seetõttu alustas Nõukogude Liit Karjalasse rahva asustamise teistest liiduvabariikidest. Poole aastaga oli inimtühjadele aladele asustatud juba 884 perekonda.[10]

Karjala-Soome nägi oma lühikese ajaloo jooksul mitut piiriõgvendamist Vene NFSV kasuks. 1944. aastal võeti Karjala-Soome NSV-lt ära Karjala kannase osad ning Viiburi ja Käkisalmi linn koos ümbrusega ning liideti Leningradi oblastiga. 1953. aastal liideti Alakurtti külanõukogu territoorium Murmanski oblastiga.

Karjala-Soome likvideerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

1956. aastal otsustas Nõukogude Liit likvideerida Karjala-Soome NSV. 16. juuli NSV Liidu Ülemnõukogu istungil esitas Karjala-Soome Ülemnõukogu presiidiumi esimees Kuusinen palve kujundada KSNSV ümber Karjala Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, mis tuleks lülitada Vene NFSV koosseisu. Põhjusena tõi Kuusinen välja "vabariigi töötajate soovi". Otsus võeti vastu ühehäälselt ja liiduvabariik likvideeriti.[11] Liiduvabariigi likvideerimise teiste põhjustena on välja toodud veel KSNSV vähest võimekust oma metsamajandusega toime tulla, fakt, et territooriumi rahvuslik koosseis ei peegeldanud enam territooriumi ametlikku staatust (umbes 10% rahvast olid karjalased) ning tõenäoliselt ka suhete paranemine Soomega, mille tõttu Nõukogude Liit ei näinud enam põhjust Soome suveräänsust nimekaaslasega ähvardada.[12][13]

Karjala-Soome NSV asus Põhja-Euroopas Nõukogude Liidu loodepiiril. Liiduvabariik piirnes läänes iseseisva Soome Vabariigiga, idas Valge merega. Nõukogude Liidus piirnes KSNSV Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigiga, piirnedes põhjas Murmanski oblastiga, idas Arhangelski oblastiga ja lõunas Leningradi ja Vologda oblastidega.[14]

Väikese rahvastikutiheduse ja halva põllumaa tõttu moodustasid üle 70% Karjala-Soome territooriumist metsad. Sarnaselt Soomega oli KSNSV järvederikas – kokku oli järvi üle 20 000.[15]

Kuna Karjala-Soome NSV oli varasema riikliku ajaloota, keskendus Nõukogude võim Karjalas karjala-soome rahva identiteedi loomisele. Karjala-soome riikluse aluseks oli keele- ja identiteediarendus Nõukogude Liidus alanud juba 1920. aastatel,[16] kuid sai regiooni liiduvabariigiks muutmisega uue hoo sisse. Enamik kaasaegseid kirjateoseid kasutasid KSNSV rahva kirjeldamiseks alati väljendit "karjala-soome rahvas", vältides rääkimast vaid ühest rahvast. Üldiselt rajati üsna tüüpiline Nõukogude versioon rahva ajaloost: karjala-soome rahvas kiratses 13. sajandist peale, mil välisriigid Karjala hõivasid ning rahvas kannatas kuni 20. sajandi alguseni, mil Nõukogude kord päästis karjala-soome rahva.[17]

Karjala-Soome tunnistas ka oma seost Soomega ning KSNSV ajalookäsitluses mainiti tihti ka Soome kodusõja ajalugu. Sarnaselt soomlastega pidas ka karjala-soome rahvas oma rahvuseeposeks "Kalevala" eepost ning tähistas 1949. aastal suurejooneliselt eepose 100. aastapäeva.[18] Sellegipoolest kirjeldati Soome Vabariiki väga negatiivselt ja rõhutati karjala-soome rahva vabadust Soome kodanlusest.[17]

Parteijuhid

[muuda | muuda lähteteksti]

Karjala-Soome NSV K(b)P KK esimesed sekretärid

[muuda | muuda lähteteksti]
Nr Ametiaeg Nimi
1 1940−1950 Gennadi Nikolajevitš Kuprijanov (1905−1979)
2 1950 Aleksandr Andrejevitš Kondakov (1908−1954)
3 1950−1952 Aleksandr Nikolajevitš Jegorov (1904−1988)

Karjala-Soome NSV KP KK esimesed sekretärid

[muuda | muuda lähteteksti]
Nr Ametiaeg Nimi
1952−1955 Aleksandr Nikolajevitš Jegorov (1904−1988)
4 1955−1956 Leonid Ignatjevitš Lubennikov (1910−1988)

Karjala-Soome NSV K(b)P KK teine sekretär

[muuda | muuda lähteteksti]
Nr Ametiaeg Nimi
1 1947−1951 Juri Vladimirovitš Andropov (1914−1984)

Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu esimehed

[muuda | muuda lähteteksti]
Nr Ametiaeg Nimi
1 1940 Mark Vassiljevitš Gorbatšov (1902−1964)
2 1940−1956 Otto Wille Kuusinen (1881−1964)

Karjala-Soome NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees

[muuda | muuda lähteteksti]
Nr Ametiaeg Nimi
1 1940−1946 Paavo Prokkonen (1909−1979)

Karjala-Soome NSV Ministrite Nõukogu esimehed

[muuda | muuda lähteteksti]
Nr Ametiaeg Nimi Märkused
1946−1947 Paavo Prokkonen (1909−1979)
2 1947−1950 Voldemar Virolainen (1901−1983)
1950−1956 Paavo Prokkonen (1909−1979) Teine ametiaeg
  1. "Karjala-Soome wabariigi põhiseadus". Postimees. 11. juuli 1940. Lk 7.
  2. "Karjala-Soome - 12. N. Wene Wabariigiks". Postimees. 1. aprill 1940. Lk 3.
  3. "Karjala kurbmäng". Stockholms-Tidningen Eestlastele. 22. juuli 1956. Lk 1.
  4. Roosaar, Aki (2014). "Suur-Soome plaan: 1917-1922". Tartu Ülikool. Tartu.
  5. 5,0 5,1 Prozes, Jaak (8. juuni 2020). "100 aastat Karjala autonoomiat". Fenno-Ugria. Vaadatud 19. veebruaril 2022.
  6. Irinin, M. (30. märts 1950). "KARJALA-SOOME RAHVA PIDUPÄEV". Harju Elu: Harjumaa ajaleht. Lk 1.
  7. "Karjala-Soome föderatiivseks vabariigiks". Päewaleht. 01.04.1940.
  8. "Karjala-Soome wabariigi põhiseadus". Postimees. 11.07.1940.
  9. "Valimised Karjala-Soome nõukogude vabariigis". Uus Eesti. 18.06.1940.
  10. "Põlluharijaid Karjala-Soome". Postimees. 09.09.1940.
  11. "16. juuli istung". Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja. 19.07.1956.
  12. "Karjala kurbmäng". Stockholms-Tidningen Eestlastele. 22.07.1956.
  13. "Soome unistab Karjalast". Vaba Eestlane. 04.08.1956.
  14. Stefansson, Vilhjalmur. Encyclopedia Arctica. Kd 10. Karelo-Finnish Soviet Socialist Republic (Karelia).
  15. "Karjala-Soome Nõukogude vabariigi edusammud". Järva Teataja. 28.06.1940.
  16. "Karjala Soome keel Murmani raudteedel". Edasi : Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja. 17.02.1925.
  17. 17,0 17,1 I. Františev (1947). Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Tallinn: RK "Poliitiline Kirjandus". Lk 3-50.
  18. O. Einari (03.03.1949). ""Kalevala" ilmumise 100. aastapäev". Säde : lasteleht.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus