Sõrve poolsaar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 21. juuni 2020, kell 18:27

Sõrve poolsaar on suur poolsaar Eestis Saaremaa edelaosas. Selle pindala on umbes 180 km², pikkus umbes 32 km ja laius kuni 10 km. Sõrve poolsaare lõunapoolseim koht on Sõrve säär.

Poolsaare keskosas asub Sõrve kõrgustik, mille kõrgus on kuni 36,6 m. Kõrgustiku nõlvad on meri murrutanud astanguteks. Poolsaare rannikul paiknevad luitestikud (Viieristil jm), rannavallid ja madalad pangad (Kaugatoma, Ohessaare).

Sõrve poolsaare osa territooriumi on kaitse all. Seal asuvad Viieristi looduskaitseala ja Ohessaare maastikukaitseala.

Poolsaar on kaetud metsadega. Kasvavad jugapuu, tuhkpihlakas, luuderohi.

Esimest korda on Sõrve poolsaart mainitud aastal 1234 nimekujul Sworve. Ajaloolised nimed on Simpernes ja полуостров Симпернес.

Sõrve poolsaare sõjandus

1907. aastal hakkas Venemaa keisririik tegema eeltöid oma pealinna Peterburi eelkaitsepositsioonide väljaarendamiseks. Peeter Suure merekindluse peapositsioon kavandati Tallinna– Porkkala joonele, sellest veel ettepoole kavandati Väinamere positsiooni autonoomne osa Sõrve poolsaare Muhu väina Kura kurgu positsioon, kaitsmaks saari ja väinu. Muhu väina positsioon ulatus Hiiumaalt Sõrve säärde. Sõrve poolsaarele positsiooni rajamine algas 1912. aasta sügisel. Kindluse rajamiseks rajati Mõntu mõisa juurde Mõntu sadam, Mõntu sadama juurest Sääre külani ehitati viie kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee. Sõrve sääre ja Kuramaa vahel oleva Irbe väina sulgemiseks vaenlase sõjalaevadele ehitati Esimese maailmasõja ajal Sõrve säärele Rannapatarei nr 43 305-mm suurtükkide positsioon, lisaks veel 120-mm suurtükkidega patarei ja 75-mm õhutõrjesuurtükipatarei nr 44. Rannapatarei nr 43 jaoks ehitati neli tugevat maapealset betoonist suurtükialust, millest kolm paiknesid ühel ida–läänesuunalisel sirgel ja läänepoolseim oli mõnevõrra tahapoole nihutatud. Sääre lõukas baseerus 6 vesilennukit. Rannapatarei nr 43 langes sakslaste kätte alles 15. oktoobril 1917. aastal pärast dessantoperatsiooni Albion.

Pikemalt artiklis Peeter Suure merekindlus#Kura kurgu positsioon

Baaside lepingu alusel algas 1939. aasta sügisel Sõrves uue Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse Rannakaitsepatarei nr 315 ülesehitamine. Mõntu koolimajas asus Punalipulise Balti laevastiku rannakaitse üks staapidest. Mõntu sadama rekonstrueeriti torpeedokaatrite tugipunktiks. 1941. aastal mobiliseeriti Punaarmeesse 240 Sõrve meest, kellest tuli tagasi 82 ja langes 154.^[1]

Pikemalt artiklis Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse#Irbe ehk Kura kurgu rannakaitsesektor

Oktoobris 1941 ja oktoobris-novembris 1944 olid Sõrve poolsaarel rasked lahingud. Sõrve poolsaarel asuv Salme vald oli sõjas kõige enam kannatada saanud piirkond Eestis.^[2]

Pikemalt artiklites Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Sõjategevus Eestis (1944)#Lahingud Lääne-Eesti saartel

1944. aasta novembris evakueerisid sakslased sõjategevuse eest Sõrvest Saksamaale umbes 3000 sõrulast.^[3] 1944. aasta sügisel toodi Sõrve poolsaarele Karustesse nõukogude Rannapatarei nr 470 (IV-180 mm suurtükkidega)^[4], mis likvideeriti 1958. 1945. aastal paigaldati Mõntu mõisa parki 127 mm rannapatarei^[5].

Sõrve poolsaare põhjaosas paiknes Salme vald ja lõunaosas Torgu vald.

Sõrve poolsaare elanikke nimetatakse sõrulasteks.

Vaata ka

Viited

↑ Salme Sõjaveteranide Klubi dokumentidest.
↑ Eesti rahva kannatuste aasta. 1943.
↑ http://www.saartehaal.ee/2014/10/28/sorves-meenutati-70-aasta-tagust-sundevakueerimist-fotod-ja-video/
↑ Karuste 180 mm rannapatarei Saaremaa vallas Saare maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”
↑ Mõntu 127 mm rannapatarei Saaremaa vallas Saare maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”

Välislingid

[1] Salme Sõjaveteranide Klubi dokumentidest.

[2] Eesti rahva kannatuste aasta. 1943.

[3] ttp://www.saartehaal.ee/2014/10/28/sorves-meenutati-70-aasta-tagust-sundevakueerimist-fotod-ja-video/

[4] Karuste 180 mm rannapatarei Saaremaa vallas Saare maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”

[5] Mõntu 127 mm rannapatarei Saaremaa vallas Saare maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 {{vaata|Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Sõjategevus Eestis (1944)#Lahingud Lääne-Eesti saartel}}
-. aasta novembris evakueerisid sakslased sõjategevuse eest Sõrvest Saksamaale umbes 3000 sõrulast.<ref>http://www.saartehaal.ee/2014/10/28/sorves-meenutati-70-aasta-tagust-sundevakueerimist-fotod-ja-video/</ref>
+. aasta novembris evakueerisid sakslased sõjategevuse eest Sõrvest Saksamaale umbes 3000 sõrulast.<ref>http://www.saartehaal.ee/2014/10/28/sorves-meenutati-70-aasta-tagust-sundevakueerimist-fotod-ja-video/</ref> 1944. aasta sügisel toodi Sõrve poolsaarele [[Karuste]]sse nõukogude  [[Rannapatarei nr 470]] (IV-180 mm suurtükkidega)<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Karuste-180mm-patarei.pdf Karuste 180 mm rannapatarei Saaremaa vallas Saare maakonnas], Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja  analüüs”</ref>, mis likvideeriti 1958.  1945. aastal paigaldati [[Mõntu park|Mõntu mõisa park]]i 127 mm rannapatarei<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-M6ntu-rannapatarei.pdf Mõntu 127 mm rannapatarei Saaremaa vallas Saare maakonnas], Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja  analüüs”</ref>.
 Sõrve poolsaare põhjaosas paiknes [[Salme vald]] ja lõunaosas [[Torgu vald]].
 Sõrve poolsaare elanikke nimetatakse [[sõrulased|sõrulasteks]].
 ==Vaata ka==