Tunne Kelam: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 8. mai 2020, kell 12:42

Tunne Kelam Vabadussõja võidusamba avamisel 23. juunil 2009

Tunne-Väldo Kelam (a-ni 1959 Tunne-Väldo Sink; sündinud 10. juulil 1936 Taheva vallas) on Eesti poliitik. Ta oli 2004–2019 Euroopa Parlamendi liige.

Elulugu

Kasvanud üles Tallinnas, lõpetas aastal 1954 Tallinna 2. Keskkooli. Aastal 1959 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Aastatel 1959–1965 oli ta Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi vanemteadur, 1965–1975 "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (ENE) peatoimetuse vanemteadustoimetaja. Toimis ühtlasi 1950.–1960. aastail Ühingu Teadus rahvusvahelise olukorra lektorina ja ajalehe Edasi väliskommentaatorina. Huvitus ka ufode uurimisest. Sunniti 1960. aastate lõpul sõltumatu hoiaku tõttu avalikud esinemised katkestama. Organiseeris alates 1960. aastaist mitteametlikke ringe, kus arutati ajaloo, filosoofia ja rahvusluse küsimusi, kaasas sinna põrandaaluse Eesti Demokraatliku Liikumise aktivisti Sergei Soldatovi.

Koostas 1972 Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde nimel ÜRO-le memorandumi, kus taotleti abi Nõukogude okupatsiooni lõpetamiseks ning vabade valimiste korraldamiseks. Järgnenud repressioonide käigus pääses otseste tõendite puudumisel napilt vangistusest, kuid vallandati ENE toimetusest.

Aastatel 1975–1979 oli Kelam F. R. Kreutzwaldi nimelise Eesti NSV Riikliku Raamatukogu vanembibliograaf, seejärel 1980–1988 Ranna sovhoosis öise vahetuse tööline. 1975–1988 vahendas ta põranda alt välismaale informatsiooni inimõiguste rikkumistest nõukogude Eestis ning jätkas esinemisi haritlaste ringides. Sai 1986 KGB kirjaliku hoiatuse nõukogudevastase tegevuse eest. Aastatel 1988–1990 oli ta ajakirja Akadeemia esindaja Tallinnas ning toimetaja.

Poliitiline tegevus

Tunne Kelam alustas avalikku osalemist Eesti poliitikas perestroika ajal. Ta oli augustis 1988 üks Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) rajajaid ja selle ideoloogia kujundajaid. Toetas algusest peale Eesti iseseisvuse taastamist rahvusriigina, Eesti Vabariigi õigusjärgluse alusel. Oli 1989 üks Eesti Vabariigi Kodanike Komiteede liikumise algatajaid ning 1989–1990 EV kodanike peakomitee esimees. Valiti veebruaris 1990 Eesti Kongressi liikmeks ja toimis 1990-1992 kongressi tööorgani Eesti Komitee esimehena. Selles positsioonis osales Kelam 20. augustil 1991 rahvusliku kokkuleppe saavutamises, millega Ülemnõukogu ja Eesti Komitee otsustasid taastada Eesti Vabariigi 1918 rajatud riigi õigusjärglasena. Oli 1991-1992 Põhiseaduse Assamblee liige.

Kelam valiti 1992 ERSP esindajana Riigikokku (järgnevalt 1995, 1999 ja 2003), kus täitis Riigikogu aseesimehe kohustusi ning oli 1997-2003 Euroopa Asjade komisjoni esimees.

Aastatel 1993–1995 oli ta Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) esimees, toetas 1995 ERSP ühinemist Mart Laari juhitud Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa Isamaaliiduks. 1995 oli Tunne Kelam presidendikandidaat, tulles Lennart Meri ja Arnold Rüütli järel valimiskogus kolmandaks.

2002 valiti ta Isamaaliidu esimeheks. Pärast Eesti astumist Euroopa Liitu valiti Kelam Euroopa Parlamendi liikmeks (uuesti 2009 ning 2014) ning sellega seoses loobus ta Isamaaliidu esimehe ametist. Euroopa Parlamendis kuulus Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei fraktsiooni, olles väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige.

Tunne Kelam oli Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi resolutsiooni üks algatajaid ja läbiviijaid Euroopa Parlamendis, Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraatide (ERP/ED) fraktsiooni alusteksti ettevalmistaja.

Oli Eesti Skautide Ühingu peavanem aastail 1996-2008; Tallinna okupatsioonide muuseumi idee algataja ning Kistler-Ritso Sihtasutuse nõukogu liige; 2016-2017 Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursi zhürii esimees. Valiti 2019 erakonna Isamaa auesimeheks.

Teoseid

"Tunne Kelam" (eluloointervjuu Urmas Otile; valik artikleid ja esinemisi). SE & JS, Tallinn 1999

Tunnustus

1996 – Pressisõber
2001 – Riigivapi II klassi teenetemärk
2006 – Riigivapi I klassi teenetemärk
2011 – Tallinna Toomkoguduse Maarja medal

Isiklikku

Tema isa oli kunstnik, luuletaja, äratusjutlustaja ja EELK Elva koguduse õpetaja Peeter Sink. Tema ema oli helilooja ja koorijuht Marje Sink. Tädi Anna Kalamees (neiuna Sink) oli eesti kopsuarst.

Tunne Kelami vend oli helilooja Kuldar Sink.

Tunne Kelami esimene abikaasa oli sotsioloog Aili Kelam (1935–2017), kooselust sündis tütar. Tema praegune abikaasa on Mari-Ann Kelam (neiupõlvenimega Dotsenko, esimeses abielus Rikken).

Välislingid

Tunne Kelami koduleht
Tunne Kelam: EL vajab energiaalase välispoliitika koordinaatorit Postimees, 16. juuli 2007
Tunne Kelam: Eesti kodanikud iseseisvuse teel Postimees, 26. november 2008
Tunne Kelam: EL valitsused peavad lõpetama salatsemise Iraani opositsiooni teemal Postimees, 16. detsember 2009
Kelam: Tšehhi peab saavutama 23. augusti ühise mälestuspäevana Postimees, 14. jaanuar 2009
IRLi nimekirja europarlamendi valimistel juhib Tunne Kelam ERR, 7. veebruar 2009
Kalev Kask. Tunne Kelam: Venemaa üritab mängida head politseinikku EPL.ee, 28. veebruar 2009
Ott Heinapuu. Europarlament mõistis hukka kommunismi ja totalitarismi kuriteod EPL.ee, 2. aprill 2009
Daul: kommunismi kuriteod mõisteti hukka tänu Kelami visadusele www.irl.ee, 16. aprill 2009

@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 ==Poliitiline tegevus==
-Tunne Kelam alustas avalikku osalemist Eesti poliitikas [[perestroika]] ajal. Ta toetas algusest peale Eesti iseseisvuse taastamist Eesti Vabariigi õigusjärgluse alusel, olles üks [[Eesti kodanike komiteed|Eesti Vabariigi Kodanike Komiteed]]e loomise initsiaatoreid. Tunne Kelam oli [[Eesti Kongress]]i ja [[Põhiseaduse Assamblee]] liige ning [[Eesti Komitee]] juhatuse esimees.
+Tunne Kelam alustas avalikku osalemist Eesti poliitikas [[perestroika]] ajal. Ta oli augustis [[1988]] üks [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) rajajaid ja selle ideoloogia kujundajaid. Toetas algusest peale Eesti iseseisvuse taastamist rahvusriigina, Eesti Vabariigi õigusjärgluse alusel. Oli [[1989]] üks [[Eesti kodanike komiteed|Eesti Vabariigi Kodanike Komiteed]]e liikumise algatajaid ning 1989–1990 EV kodanike peakomitee esimees. Valiti veebruaris [[1990]] [[Eesti Kongress]]i liikmeks ja toimis [[1990]]-[[1992]] kongressi tööorgani [[Eesti Komitee]] esimehena. Selles positsioonis osales Kelam 20. augustil [[1991]] rahvusliku kokkuleppe saavutamises, millega [[Ülemnõukogu]] ja Eesti Komitee otsustasid taastada Eesti Vabariigi 1918 rajatud riigi õigusjärglasena. Oli 1991-1992 [[Põhiseaduse Assamblee]] liige.
+Kelam valiti 1992 ERSP esindajana [[Riigikogu|Riigikokku]] (järgnevalt [[1995]], [[1999]] ja [[2003]]), kus täitis Riigikogu aseesimehe kohustusi ning oli 1997-2003 [[Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Asjade komisjon]]i esimees.
-Aastatel [[1988]]–[[1995]] oli ta [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) esimees.
+Aastatel [[1993]]–[[1995]] oli ta [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) esimees, toetas [[1995]] ERSP ühinemist [[Mart Laar]]i juhitud [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa]] [[Isamaaliit|Isamaaliiduks]]. 1995 oli Tunne Kelam presidendikandidaat, tulles [[Lennart Meri]] ja [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] järel valimiskogus kolmandaks.
-Aastal [[1995]] otsustas tema juhitud ERSP ühineda [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa]], mille juht oli toona [[Mart Laar]]. Nii kaotas Kelam liidrirolli, kuid temast sai [[2001]]. aastal üks erakonna presidendikandidaate, ehkki jäi parteisiseses võistluses alla [[Peeter Tulviste]]le.
+[[2002]] valiti ta Isamaaliidu esimeheks. Pärast Eesti astumist [[Euroopa Liit]]u valiti Kelam [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks (uuesti [[2009]] ning [[2014]]) ning sellega seoses loobus ta Isamaaliidu esimehe ametist. Euroopa Parlamendis kuulus Tunne Kelam [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]]i, olles väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige.
-Aastatel [[2002]]–[[2005]] oli ta [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] esimees. Selle ametikoha võttis ta aastal [[2002]] üle pärast Mart Laari tagasiastumist. Esimehe kohast loobus ta [[2004]]. aastal seoses valimisega [[Euroopa Parlament]]i, mistõttu tal polnud enam võimalik Eestis viibida ega erakonda reaalselt juhtida. Tema koha sai endale [[Tõnis Lukas]]. [[Erakond Isamaa]] nimetas ta oma auliikmeks.
 Tunne Kelam oli [[Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi resolutsioon]]i üks algatajaid ja läbiviijaid Euroopa Parlamendis, [[Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraadid|Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraatide]] (ERP/ED) fraktsiooni alusteksti ettevalmistaja.
+Oli [[Eesti Skautide Ühing]]u peavanem aastail [[1996]]-[[2008]]; Tallinna [[okupatsioonide muuseum]]i idee algataja ning [[Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus|Kistler-Ritso Sihtasutus]]e nõukogu liige; [[2016]]-[[2017]] [[Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal]]i ideekonkursi zhürii esimees.
-[[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aastal]] valiti Tunne Kelam teiseks ametiajaks Euroopa Parlamenti. Ta kuulub väliskomisjoni ning selle kaitse- ja julgeoleku allkomisjoni.
+Valiti [[2019]] [[erakonna Isamaa]] auesimeheks.
-[[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aastal]] valiti ta kolmandaks ametiajaks Euroopa Parlamenti.
 ==Teoseid==