Okupatsioonide muuseum

Allikas: Vikipeedia
Okupatsioonide muuseum
Valik Eestist lahkuma sunnitud inimeste kohvreid
LeninTallinn.JPG

Okupatsioonide muuseum on muuseum Tallinnas aadressil Toompea tänav 8.

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse Okupatsioonide muuseum on 1998. aastal asutatud eraalgatuslik muuseum, mille ülesandeks on koguda, talletada, uurida ning tutvustada Eesti lähiajalugu.

Muuseumi eesmärk on tõsta noore põlvkonna huvi, teadlikkust ja tähelepanelikkust ühiskonnas toimuvate protsesside vastu, hoidmaks ära ajaloo kordumist.

Muuseumi püsinäitus ja filmid annavad ülevaate okupatsiooniajast, repressioonidest, rahvuslikust vastupanuvõitlusest ja laulvast revolutsioonist Eestis aastatel 1940–1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt.

Muuseumi rajamine[muuda | muuda lähteteksti]

1998. aastal asutati USA-s Washingtoni osariigis Kistler-Ritso Foundation (Sihtasutus) eesmärgiga koguda dokumente, mälestusi Eesti lähiajaloost. Samaaegselt loodi Eestis Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, mille ülesanne oli rajada Tallinnasse okupatsiooniaega kajastav muuseum. Kistler-Ritso Eesti SA on loomisest saadik tegelenud Okupatsioonide muuseumi tegevuse koordineerimisega.

Muuseum rajati Olga Kistler-Ritso eraannetuse toel (ca 2,5 mln EUR). Muuseum avati külastajatele 1. juulil 2003.

Muuseumi nõukogu ja juhatus[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseumi nõukokku kuuluvad oma ema, Olga Kistler-Ritso, asutajaõigused üle võtnud Sylvia ThompsonMichael Keller (Stanfordi ülikooli raamatukogu direktor), Susan Kornfield, Anne-Ly Reimaa, Ott Sarapuu ja Sten Tamkivi.

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse juhatuse liikmed on Merilin Piipuu ja Marko Poolamets.

Muuseumi rajamise patrooniks oli selle algusperioodil Lennart Meri ja muuseumi teadusliku sisu eest vastutas ajaloodoktor Enn Tarvel. Muuseumi direktor oli kuni 2012. aastani Heiki Ahonen (juhatuses lisaks Arvo Pesti (surnud), Lagle Parek, Tunne Kelam jt). Perioodil aprill 2012 – jaanuar 2015 oli muuseumi tegevjuhiks Kadri Viires. Alates aprillist 2015 on muuseumi direktor Merilin Piipuu.

Muuseumi kollektsioon ja digitaalne andmebaas[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseumi digitaalselt ligipääsetavas avalikus andmebaasis on 37 131 museaali: esemeid, fotosid ja dokumente. Kõige väärtuslikumaks osaks kogudest peab muuseum okupatsioonivõimude poolt vangistatute ja sunnitöölaagritesse saadetute, samuti Eestist põgenenute isiklikke märkmeid, dokumente ning esemeid. Lisaks sellele on muuseumile väga olulised poliitiliste sündmuste, represseerimiste, pealtkuulamiste, aga ka põrandaaluse ja avaliku vastupanuvõitlusega seotud kodu- ja Välis-Eesti materjalid.

Ajutised näitused ja sündmused[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseum korraldab temaatilisi ajutisi näitused, koostöös erinevate partneritega toimuvad erinevad sündmused – konverentsid, seminarid, kontserdid ja raamatuesitlused.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]