Biotiin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
2. rida: 2. rida:
[[Pilt:Biotin_structure.svg|pisi|Biotiini keemiline struktuur]]
[[Pilt:Biotin_structure.svg|pisi|Biotiini keemiline struktuur]]
[[Pilt:Biotin-3D-balls.png|pisi|Biotiini keemiline struktuur]]
[[Pilt:Biotin-3D-balls.png|pisi|Biotiini keemiline struktuur]]
'''Biotiin''' ehk '''H-vitamiin''' ehk '''B<sub>7</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>8</sub>-vitamiin''' ehk '''koensüüm R''' on valdavalt endogeenne [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuv]] [[B-rühma vitamiinid|B-rühma vitamiin]], mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik nii pro- kui ka [[eukarüoodid|eukarüootsete]] [[organism]]ide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. Biotiin on paljude [[bakterid|bakterite]] jaoks asendamatu [[kasvufaktor]].<ref name="6qKEi" /><ref name="FuTuz" /> Biotiin ja selle isomeerid on ka [[bioaktiivsus|bioaktiivsed]] [[biomikromolekul]]id ja asendamatud [[koensüümid]]. Biotiini leidub paljudes taimsetes ja loomsetes [[toitaine]]tes ning normaalse füsioloogiaga loomadel toimub biotiinisüntees [[mikroorganis]]mide kaudu [[soolestik]]us. Biotiin on ka [[ravimipreparaadid|ravimipreparaatide]], [[söödalisandid|söödalisandite]], [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaatide]] ja [[kosmeetikatoode|kosmeetikatoodete]] oluline koostisosa.
'''Biotiin''' ehk '''H-vitamiin''' ehk '''B<sub>7</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>8</sub>-vitamiin''' ehk '''koensüüm R''' on valdavalt endogeenne [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuv]] [[B-rühma vitamiinid|B-rühma vitamiin]], mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik nii pro- kui ka [[eukarüoodid|eukarüootsete]] [[organism]]ide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. Biotiin on paljude [[bakterid|bakterite]] jaoks asendamatu [[kasvufaktor]].<ref name="6qKEi" /><ref name="FuTuz" /> Biotiin ja selle isomeerid on ka [[bioaktiivsus|bioaktiivsed]] [[biomikromolekul]]id ja asendamatud [[koensüümid]]. Biotiini leidub paljudes taimsetes ja loomsetes [[toitaine]]tes ning normaalse füsioloogiaga loomadel toimub biotiinisüntees [[mikroorganis]]mide kaudu [[soolestik]]us. Biotiin on ka [[ravimipreparaadid|ravimipreparaatide]], [[söödalisandid|söödalisandite]], [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaatide]] ja [[kosmeetikatoode]]te oluline koostisosa.


Biotiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev vaegus võib olla organismile kahjulik ja koguni ohtlik, kuid haiguslikke seisundeid põhjustab inimestel harva.
Biotiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev vaegus võib olla organismile kahjulik ja koguni ohtlik, kuid haiguslikke seisundeid põhjustab inimestel harva.
37. rida: 37. rida:


=== Allikad ===
=== Allikad ===
Biotiinil on mitmeid [[analoog]]e ja [[isomeer]]e kuid looduslikult leidub teda valdavalt [[(+)-biotiin]]ina ja see on ka aktiivseim vitamiinilaadset bioloogilist toimet omav ühend.
Biotiinil on mitmeid [[analoog]]e ja [[isomeer]]e kuid looduslikult leidub teda valdavalt [[(+)-biotiin]]ina ja see on ka aktiivseim vitamiinilaadset bioloogilist toimet omav ühend.


Toiduainetes leidub teda enim looma [[maks]]as, [[neer|neerudes]], paljudes [[muna]]des ja [[pärm]]is.
Toiduainetes leidub teda enim looma [[maks]]as, [[neer]]udes, paljudes [[muna]]des ja [[pärm]]is.


=== Imendumine ===
=== Imendumine ===
Imendumist pärsib liigne [[alkohol]], [[antibiootikum]]id ja toore kanamuna [[glükoproteiin]] [[avidiin]]. Viimane seob biotiini ja tekkiv kompleks ei allu seede[[ensüümid]]ele. Keetmine/praadimine lõhustab ja seega inaktiveerib avidiini.
Imendumist pärsib liigne [[alkohol]], [[antibiootikum]]id ja toore kanamuna [[glükoproteiin]] [[avidiin]]. Viimane seob biotiini ja tekkiv kompleks ei allu seede[[ensüümid]]ele. Keetmine/praadimine lõhustab ja seega inaktiveerib avidiini.


Imendunud biotiini transpordib organismis [[plasmaalbumiin]]. Biotiini akumuleerivad [[maks]], [[neer]]ud, ka [[neerupealis]]ed ja [[aju]].
Imendunud biotiini transpordib organismis [[plasmaalbumiin]]. Biotiini akumuleerivad [[maks]], [[neer]]ud, ka [[neerupealis]]ed ja [[aju]].
60. rida: 60. rida:
* üha enam esineb soolte tegevust pärssivaid olukordi – alkoholi liigtarvitamine, antibiootikumide kestev manustamine jne.
* üha enam esineb soolte tegevust pärssivaid olukordi – alkoholi liigtarvitamine, antibiootikumide kestev manustamine jne.


Vaegus tekitab probleeme rasvhapete ja glükoosi sünteesis ning hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis.
Vaegus tekitab probleeme rasvhapete ja glükoosi sünteesis ning hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis.


Vaeguse esmatunnused:
Vaeguse esmatunnused:
80. rida: 80. rida:


==Manustamine==
==Manustamine==
[[RDA]] (''Recommended Dietary Allowances'') ehk soovitatav päevane annus on 0,30–0,55 mg.
[[RDA]] (''Recommended Dietary Allowances'') ehk soovitatav päevane annus on 0,30–0,55&nbsp;mg.


Manustamine on hädavajalik vaeguse tunnuste ilmnemisel. Selle oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne [[alkoholism]]i, mõlema [[suhkurtõbi|diabeedi]], [[dermatiit]]ide, [[ekseem]]i jne puhul.
Manustamine on hädavajalik vaeguse tunnuste ilmnemisel. Selle oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne [[alkoholism]]i, mõlema [[suhkurtõbi|diabeedi]], [[dermatiit]]ide, [[ekseem]]i jne puhul.
86. rida: 86. rida:
Teda peaks manustama koos [[tiamiin]]i, [[foolhape|foolhappe]], [[pantoteenhape|pantoteenhappe]], [[C-vitamiin]]i, [[püridoksiin]]i, [[niatsiin]]i, [[tiamiin]]i, [[E-vitamiin]]i ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiiniga]].
Teda peaks manustama koos [[tiamiin]]i, [[foolhape|foolhappe]], [[pantoteenhape|pantoteenhappe]], [[C-vitamiin]]i, [[püridoksiin]]i, [[niatsiin]]i, [[tiamiin]]i, [[E-vitamiin]]i ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiiniga]].


Päevase ohutu koguannuse ülempiir on korduval manustamisel 500 mg. Ühekordset ei teata. Toksilisust ei teata.
Päevase ohutu koguannuse ülempiir on korduval manustamisel 500&nbsp;mg. Ühekordset ei teata. Toksilisust ei teata.


==Ajalugu==
==Ajalugu==
*[[1901]]. aastal avastas [[Eugene Wildiers]] [[munakollane|munakollases]] [[pärm]]i [[kasvufaktor]]id: ''[[bios I]]'' ja ''[[bios II B]]'' ehk ''[[bios]]''.<ref name="wjEeZ" />
*[[1901]]. aastal avastas [[Eugene Wildiers]] [[munakollane|munakollases]] [[pärm]]i [[kasvufaktor]]id: ''[[bios I]]'' ja ''[[bios II B]]'' ehk ''[[bios]]''.<ref name="wjEeZ" />
*[[1935]].–[[1936]]. aastal õnnestus Saksa keemikul [[Fritz Kögl]]il koos doktorant [[Benno Tönnis]]ega 250 kilost kuivatatud munakollasepulbrist eraldada kristalse pulbrina 1,1 mg [[Wildiers]]i munakollase "bios-faktorit" ja nad nimetasid aine [[biotiin]]iks ("Über Wuchsstoffe der Auxin- und der Bios-Gruppe", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft 68 (1935) A 16–28). <ref name="qGfgQ" /><ref name="TOrBG" /><ref name="tBayK" />
*[[1935]].–[[1936]]. aastal õnnestus Saksa keemikul [[Fritz Kögl]]il koos doktorant [[Benno Tönnis]]ega 250 kilost kuivatatud munakollasepulbrist eraldada kristalse pulbrina 1,1&nbsp;mg [[Wildiers]]i munakollase "bios-faktorit" ja nad nimetasid aine biotiiniks ("Über Wuchsstoffe der Auxin- und der Bios-Gruppe", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft 68 (1935) A 16–28).<ref name="qGfgQ" /><ref name="TOrBG" /><ref name="tBayK" />
*[[1941]]. aastal eraldas Ungari päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mikrobioloog]] ja pediaater [[Paul György]] [[munakollane|munakollases]], [[maks]]as ja [[pärm]]is [[munavalge]] toimet inhibeeriva ning raviva faktori, mille ta nimetas [[H-vitamiin]]iks ([[saksa keel|saksa keeles]] ''die Haut'' ' nahk').<ref name="mwbIV" />Rottidel, kelle [[sööt|sööda]] valguratsioon koosnes üksnes toorest [[munavalge]]st, tekkis ulatuslik [[dermatiit]], millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravita surid. Nn munavalge kahjustuse sündroomi (inglise: ''egg white injury'') ravis ta, koos [[Vincent de Vigneaud]] ja teistega, Kögli ja Tönnise poolt munakollasest eraldatud [[biotiin]]iga (algselt pärmi kasvufaktor ja hilisem imetajate vitamiin). Seejärel tõestasid nad, et [[H-vitamiin]], [[koensüüm-R]] ja biotiin on kas üks ja seesama ühend või väga lähedased ühendid.<ref name="3Fe45" />
*[[1941]]. aastal eraldas Ungari päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mikrobioloog]] ja pediaater [[Paul György]] [[munakollane|munakollases]], [[maks]]as ja [[pärm]]is [[munavalge]] toimet inhibeeriva ning raviva faktori, mille ta nimetas [[H-vitamiin]]iks ([[saksa keel]]es ''die Haut'' ' nahk').<ref name="mwbIV" /> Rottidel, kelle [[sööt|sööda]] valguratsioon koosnes üksnes toorest [[munavalge]]st, tekkis ulatuslik [[dermatiit]], millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravita surid. Nn munavalge kahjustuse sündroomi (inglise: ''egg white injury'') ravis ta, koos [[Vincent de Vigneaud]] ja teistega, Kögli ja Tönnise poolt munakollasest eraldatud biotiiniga (algselt pärmi kasvufaktor ja hilisem imetajate vitamiin). Seejärel tõestasid nad, et [[H-vitamiin]], [[koensüüm-R]] ja biotiin on kas üks ja seesama ühend või väga lähedased ühendid.<ref name="3Fe45" />
Samal ajal kasutati nimetatud raviva faktori kohta ka teisi nimetusi: [[kaitsefaktor X]] (inglise keeles ''protective factor X''), [[munavalge kahjustuse sündroomi kaitsefaktor]] (inglise: ''egg white injury protection factor''), [[S-faktor]], [[W-faktor]] (ehk [[Bw-vitamiin|B<sub>w</sub>-vitamiin]]).<ref name="W2RHK" />
Samal ajal kasutati nimetatud raviva faktori kohta ka teisi nimetusi: [[kaitsefaktor X]] (inglise keeles ''protective factor X''), [[munavalge kahjustuse sündroomi kaitsefaktor]] (inglise: ''egg white injury protection factor''), [[S-faktor]], [[W-faktor]] (ehk [[Bw-vitamiin|B<sub>w</sub>-vitamiin]]).<ref name="W2RHK" />
*...
*...
101. rida: 101. rida:
== Viited ==
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{viited|allikad=
<ref name="6qKEi">P. H. GRAHAM, [http://mic.sgmjournals.org/content/30/2/245.full.pdf "Vitamin Requirements of Root Nodule Bacteria"], J . gen. Microbiol. (1963), 30, 245–248, Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="6qKEi">P. H. GRAHAM, [http://mic.sgmjournals.org/content/30/2/245.full.pdf "Vitamin Requirements of Root Nodule Bacteria"], J . gen. Microbiol. (1963), 30, 245–248, Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)</ref>
<ref name="FuTuz">Radwan SS, Al-Muteirie AS, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11297361"Vitamin requirements of hydrocarbon-utilizing soil bacteria"], Microbiol Res. 2001 Mar;155(4):301-7. Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="FuTuz">Radwan SS, Al-Muteirie AS, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11297361"Vitamin requirements of hydrocarbon-utilizing soil bacteria"], Microbiol Res. 2001 Mar;155(4):301-7. Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)</ref>
<ref name="JpdYU">[http://www.whocc.no/atc_ddd_index/?code=A11HA05 Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref>
<ref name="JpdYU">[http://www.whocc.no/atc_ddd_index/?code=A11HA05 Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref>
<ref name="O5dJv">[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code=QA11HA05 Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref>
<ref name="O5dJv">[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code=QA11HA05 Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref>
<ref name="lknxm">[http://www.cas.org/motw/biotin Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)]</ref>
<ref name="lknxm">[http://www.cas.org/motw/biotin Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)]</ref>
<ref name="wjEeZ">Jess G. Thoene, [http://books.google.ee/books?id=RWIFNJjBJOIC&pg=PA64&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=GWogUr_1EoGs7QaR8oG4AQ&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false Small Molecule Therapy for Genetic Disease], Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="wjEeZ">Jess G. Thoene, [http://books.google.ee/books?id=RWIFNJjBJOIC&pg=PA64&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=GWogUr_1EoGs7QaR8oG4AQ&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false Small Molecule Therapy for Genetic Disease], Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)</ref>
<ref name="qGfgQ">[http://www.historici.nl/Onderzoek/Projecten/BWN/lemmata/bwn4/koegl "Kögl, Fritz (1897–1959)", Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref>
<ref name="qGfgQ">[http://www.historici.nl/Onderzoek/Projecten/BWN/lemmata/bwn4/koegl "Kögl, Fritz (1897–1959)", Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref>
<ref name="TOrBG">M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. [http://www.jbc.org/content/279/38/39187 Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)]</ref>
<ref name="TOrBG">M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. [http://www.jbc.org/content/279/38/39187 Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)]</ref>
<ref name="tBayK">Fritz Kögl, W. van Hasselt,[http://www.degruyter.com/view/j/bchm2.1936.243.issue-4-5/bchm2.1936.243.4-5.189/bchm2.1936.243.4-5.189.xml "Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe."], [[Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie]], 243, 1936, lk 189–194 Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)<small> (saksa keeles)</small></ref>
<ref name="tBayK">Fritz Kögl, W. van Hasselt,[http://www.degruyter.com/view/j/bchm2.1936.243.issue-4-5/bchm2.1936.243.4-5.189/bchm2.1936.243.4-5.189.xml "Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe."], [[Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie]], 243, 1936, lk 189–194 Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013) (saksa keeles)</ref>
<ref name="mwbIV">Sunita Kothari, ''Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant'', 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)</ref>
<ref name="mwbIV">Sunita Kothari, ''Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant'', 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)]</ref>
<ref name="3Fe45">Klaus Hofmann, ''VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A Biographical Memoir'', Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. [http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/du-vigneaud-vincent.pdf Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013)]<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="3Fe45">Klaus Hofmann, ''VINCENT DU VIGNEAUD 1901–1978A Biographical Memoir'', Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. [http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/du-vigneaud-vincent.pdf Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013)] (inglise keeles)</ref>
<ref name="W2RHK">[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="W2RHK">[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)</ref>
}}
}}



Redaktsioon: 12. november 2019, kell 12:25

Biotiini keemiline struktuur
Biotiini keemiline struktuur

Biotiin ehk H-vitamiin ehk B7-vitamiin ehk B8-vitamiin ehk koensüüm R on valdavalt endogeenne vesilahustuv B-rühma vitamiin, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik nii pro- kui ka eukarüootsete organismide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. Biotiin on paljude bakterite jaoks asendamatu kasvufaktor.[1][2] Biotiin ja selle isomeerid on ka bioaktiivsed biomikromolekulid ja asendamatud koensüümid. Biotiini leidub paljudes taimsetes ja loomsetes toitainetes ning normaalse füsioloogiaga loomadel toimub biotiinisüntees mikroorganismide kaudu soolestikus. Biotiin on ka ravimipreparaatide, söödalisandite, vitamiinipreparaatide ja kosmeetikatoodete oluline koostisosa.

Biotiini täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev vaegus võib olla organismile kahjulik ja koguni ohtlik, kuid haiguslikke seisundeid põhjustab inimestel harva.

Üldkirjeldus

  • Keemiline valem: C10H16N2O3S
  • Molaarmass: 244,31 g/mol

Nomenklatuur

Farmakoterapeutiline rühm

Triviaalnimetused

  • B7-vitamiin
  • B8-vitamiin (prantsuse erialakirjandus)
  • H-vitamiin
  • koensüüm R jt.

Sünonüümid[5] ja isomeerid

  • (3aS,4S,6aR)-biotiin
  • Biopeiderm
  • 5-[(3aS,4S,6aR)-2-Oxohexahydro-1H- thieno[3,4-d]imidazol-4-yl]pentansäure
  • D-biotiin
  • D(+)-biotiin
  • S faktor
  • "munavalge kahjustuse sündroomi" kaitsefaktor

Saamine ja depood

Loomsete ja taimsete saadustega seedekulglasse sattuv H-vitamiin on valk-seotud. Valgu proteolüüsil seedekulglas jääb järele biotsütiin, mis biotinaasi toimel annab vaba H-vitamiini. Vaba biotiin imendub peamiselt Na-sõltuva aktiivse transpordina ja põhiosas peensoole ülaosast. Suuremate koguste puhul kasvab mõnevõrra difusioonina imenduv hulk. Soole mikrofloora toodetav biotiin jääb seotuks ja sellest imendub vaid 8–15%.

Allikad

Biotiinil on mitmeid analooge ja isomeere kuid looduslikult leidub teda valdavalt (+)-biotiinina ja see on ka aktiivseim vitamiinilaadset bioloogilist toimet omav ühend.

Toiduainetes leidub teda enim looma maksas, neerudes, paljudes munades ja pärmis.

Imendumine

Imendumist pärsib liigne alkohol, antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin. Viimane seob biotiini ja tekkiv kompleks ei allu seedeensüümidele. Keetmine/praadimine lõhustab ja seega inaktiveerib avidiini.

Imendunud biotiini transpordib organismis plasmaalbumiin. Biotiini akumuleerivad maks, neerud, ka neerupealised ja aju.

Eritatakse uriini ja väljaheidetega.

Biofunktsioon

Bioroll avaldub karboksülaaside koensüümina. Biotiinisõltuvat karboksüülimist vajab:

Vaegus

Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral biotiinivaegust (RHK-10 E53.8) ei esine. Siiski on nüüdisaja tingimustes selle kujunemise tendents. Selle põhjused on:

  • biotiini biosaadavus taimsete allikate puhul on suhteliselt väike;
  • üha enam esineb soolte tegevust pärssivaid olukordi – alkoholi liigtarvitamine, antibiootikumide kestev manustamine jne.

Vaegus tekitab probleeme rasvhapete ja glükoosi sünteesis ning hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis.

Vaeguse esmatunnused:

  • isutus,
  • lihaste valulikkus,
  • kuiv nahk,
  • unetus.

Süvenenud vaeguse tunnuseks on spetsiifiline dermatiit-seborröa ehk patoloogiline rasuvoolus rasunäärmetest.

Toitumisest mittesõltuv ehk sekundaarne vaegus tekib biotinaasi (sh päriliku) vaeguse puhul. See pärsib nii biotiini imendumist kui ka vabanemist ensüümvalkudest ja uuesti kasutamist. Biotinaasivaegust ilmneb imikutel, sümptomid on järgmised:

Funktsionaalset taset organismis hinnatakse seerumi ja uriini biotiinitaseme määramise kaudu: biotiin, bisnorbiotin, BSO, BNBMK, biotin sulfone jt taseme määramise kaudu. Selle vaeguse korral on uriinis suures koguses laktaati, metüülkrotanaati, hüdroksüisovaleraati, propionaati (propionaatne atsideemia).

Manustamine

RDA (Recommended Dietary Allowances) ehk soovitatav päevane annus on 0,30–0,55 mg.

Manustamine on hädavajalik vaeguse tunnuste ilmnemisel. Selle oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne alkoholismi, mõlema diabeedi, dermatiitide, ekseemi jne puhul.

Teda peaks manustama koos tiamiini, foolhappe, pantoteenhappe, C-vitamiini, püridoksiini, niatsiini, tiamiini, E-vitamiini ja B12-vitamiiniga.

Päevase ohutu koguannuse ülempiir on korduval manustamisel 500 mg. Ühekordset ei teata. Toksilisust ei teata.

Ajalugu

Samal ajal kasutati nimetatud raviva faktori kohta ka teisi nimetusi: kaitsefaktor X (inglise keeles protective factor X), munavalge kahjustuse sündroomi kaitsefaktor (inglise: egg white injury protection factor), S-faktor, W-faktor (ehk Bw-vitamiin).[12]

  • ...

Vaata ka

Viited

  1. P. H. GRAHAM, "Vitamin Requirements of Root Nodule Bacteria", J . gen. Microbiol. (1963), 30, 245–248, Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  2. Radwan SS, Al-Muteirie AS, "Vitamin requirements of hydrocarbon-utilizing soil bacteria", Microbiol Res. 2001 Mar;155(4):301-7. Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  3. Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
  4. Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
  5. Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)
  6. Jess G. Thoene, Small Molecule Therapy for Genetic Disease, Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  7. "Kögl, Fritz (1897–1959)", Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
  8. M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)
  9. Fritz Kögl, W. van Hasselt,"Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe.", Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie, 243, 1936, lk 189–194 Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013) (saksa keeles)
  10. Sunita Kothari, Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant, 1F9, lk 1, 2007, UMI, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)
  11. Klaus Hofmann, VINCENT DU VIGNEAUD 1901–1978A Biographical Memoir, Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013) (inglise keeles)
  12. Lee Russell McDowell, "Vitamins in Animal and Human Nutrition", 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)