Nganassaanid: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Ngasani.jpg|pisi|Nganassaanid 1927. aastal.]]

Nganassaanid räägivad [[Uurali keeled|uurali keelkonna]] [[Samojeedi keeled|põhja-samojeedi]] alamrühma kuuluvat keelt. Põhja-samojeedi keelkonda kuuluvad ka neenetsite, [[eenetsi keel|eenetsite]] ja sölkupite keeled. <ref>{{cite news|title=Ethnologue|accessdate=24. november 2012|url=http://www.ethnologue.com}}</ref> Nganassaanid räägivad kolmes murdes: lääne, vadejevi ja oko. Viimast räägivad [[dolgaanid]]ega koos elavad nganassaanid. Murded erinevad ainult häälduse poolest ja erinevat murret kõnelevad inimesed mõistavad teineteist. Nganassaanide keeles on tunda mõjutusi [[dolgaanide keel|dolgaanide]] ja [[evengi keel|evengi]] keelest. Esineb ka neenetsi keelest pärinevaid laensõnu. Rohkem on laene [[vene keel]]est, eriti poliitika, sotsiaalse elu, majanduse ja kultuuri vallas. Noored nganassaanid ei oska enam oma emakeeles suhelda, kuna koolis, meedias, kinos ja avalikus teeninduses puututakse pideval kokku vene keelega. Nganassaanidel puudub kirjakeel. 1988. aastal koostati vene kirjatähtedega 41 tähega tähestik, kuid pole andmeid, kas seda reaalselt ka kasutati. <ref name="Red Book"/>

Nganassaanid jagavad oma territooriumi dolgaanidega. Lõuna- ja kagunaabriks on [[jakuudid]], edelanaabriks [[eeneetsid]]. Nganassaanid on kõige põhjapoolsem samojeedi rahvas. <ref name="Red Book"/>

Territooriumi haldusjaotuselt elavad nganassaanid Taimõri Autonoomses Krasnojarski Krais, endise nimega Dolgaani-Neenetsi Rahvuslik Rajoon. Avama-nganassaanid asustavad Taimõri poolsaare lääneosa Avama Rajooni [[Pyasina jõgi|Pyasina]], [[Dudõpta jõgi|Dudõpta]] ja [[Boganida jõgi|Boganida]] jõgede orge. Vadejevi murret kõnelevad nganassaanid elavad Taimõri poolsaare idaosas [[Tundra|tundrastundra]]s Hatanga rajoonis [[Heta jõgi|Heta]] jõe, [[Taimõri järv]]e ja [[Hetanga laht|Hatanga]] lahe kaldal. Taimõri poolsaare põhja- ja keskosa valitseb [[jääkõrb]], lõuna poole jääb tundra. Suveperioodil tõuseb temperatuur maksimaalselt +13 &nbsp;°C ja talve keskmine temperatuur on külmem kui –30 &nbsp;°C. <ref name="Red Book"/>

1989. aastal elas Taimõri poolsaarel (862 &nbsp;km²) 55 000 elanikku, mida võib lugeda hõredalt asustatud alaks. Nganassaanid moodustavad kogu elanikkonnast väikese osa. Alles üsna hiljuti on hakanud inimesed tundrast küladesse ja linnadesse kolima. 2000. aastal märgiti nende hulgaks 855 nganassaani. <ref name="Red Book" />