Jakuudid

Allikas: Vikipeedia
Jakuudi naine 19. sajandi lõpus

Jakuudid (jakuudi сахалар) on turgi rahvas Ida-Siberis Sahha Vabariigis (Jakuutias). Kõnelevad jakuudi keelt. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 443 852 jakuuti, neist Sahha Vabariigis 432 290 (45,5 % elanikkonnast). 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 478 085 jakuuti, neist Sahha Vabariigis 466 492 (49,9 % elanikkonnast). Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 15 jakuuti, neist 13 Tallinnas.[1]

Taimõril ja Jakuutia loodeosas elavaid jakuudi keele murret kõnelevaid dolgaane peetakse eraldi rahvaks.

Jakuudid rändasid praegustele asualadele mitme lainena 10. sajandist kuni 13. sajandini Baikali järve piirkonnast. Algasukad evengid ja jukagiirid osalt assimileeriti, osalt tõrjuti kõrvale. Jakuudid on turgi rahvastest kõige mongoliidsemate rassitunnustega. Jakuudid erinesid kultuuriliselt oma naaberrahvastest, nad tegelesid hobuse- ja veisekasvatusega, metallitöötlemisega ja savinõude valmistamisega. Elatusallikatena olid olulised ka jahipidamine ja kalapüük.

Loode-Jakuutias elavad jakuudid tegelevad ka põhjapõdrakasvatusega.

Vene riigi koosseisu sattusid jakuudid 1620.–1630. aastatel. Õigeusu võtsid nad vastu 18. sajandi teisel poolel, kuid teataval määral säilis ka šamanism. Maaviljelusega hakkasid jakuudid tegelema alles 19. sajandi keskel.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]