Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. oktoober 2017, kell 23:46

Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (inglise keeles Intergovernmental Panel on Climate Change, lühend IPCC) on valitsustevaheline sõltumatute teadlaste nõukogu, kus uuritakse ja analüüsitakse inimtegevuse poolt kiirendatud kliimamuutuse võimalikke tagajärgi nii ökosüsteemidele kui ka inimkonnale. Samuti uurivad IPCC töögrupid kliimamuutuste aeglustamiseks rakendatavaid meetmeid. Nõukogu tööd korraldab juhatus, mille valib üldkogu. ^[1]

Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu on avatud kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga (WMO) liitunud riikidele. Praeguseks on selle liikmeid üle maailma 195 ehk peaaegu kõik olemasolevad riigid.^[2]

IPCC analüüsid on nüüdisaegse teadusmaailma seisukohtade aluseks, mis on seotud inimtegevuse mõjuga Maa kliimasüsteemile. Raportid on peamiseks allikaks poliitilistes ja teaduslikes aruteludes. Kuigi tulemused pakuvad huvi ka rahvale, on need eelkõige suunatud poliitikutele, et mõistetaks paremini pidada kliimapoliitika teemadel läbirääkimisi. ^[3]

On tehtud mitmeid katseid, et luua sarnaseid allikaid ka teiste keskkonnaprobleemide hindamiseks.

Aastal 2007 sai IPCC koos ameerika poliitiku ja keskkonnakaitsja Al Gore'iga Nobeli rahuauhinna.^[4]

Asutamine

Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu asutati 1988. aastal. See loodi kahe ÜRO organisatsiooni baasil, milleks olid Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon WMO (World Meteorology Organisation) ja Keskkonnaprogramm UNEP (United Nations Environmental Programme).^[5]

IPCC asutamise eesmärkideks oli soov saada terviklik ülevaade kliimamuutustest ning muutuste majanduslikust ja poliitilisest mõjust. Oluline oli, et informatsioon põhineks teaduslikel alustel.

Kliimamuutuste hinnangute aruanded

Ligikaudu iga 5-6 aasta järel ilmub sõltumatute teadlaste poolt kokku pandud teadustulemustel põhinev raport. See koosneb parimast teadaolevast informatsioonist, mis käsitleb kliimasoojenemist.^[6]

Esimeseks ülesandeks paluti, et IPCC koostaks olemasolevast teaduslikust informatsioonist aruande, mis kirjeldaks kliimamuutuste kõiki külgi ja nende mõju, et oleks võimalik seada realistlikke strateegiaid nende vastu võitlemiseks.^[7] Esimene kliimamuutuste hinnangute aruanne ehk FAR (The First Assessment Report) tuli välja 1990. aastal. Sellest ajast peale on Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu olnud konventsiooni teaduse, tehnika ja sotsiaal-majandusliku teabe kõige olulisemaks infoallikaks.

Viimati ilmus viies aruanne ehk AR5 aastal 2014. AR6 ilmub prognooside kohaselt aasta 2022 esipoolel.

Välislingid

↑ Jean-Marc Jancovici. "What is the IPCC?".
↑ Valdo Jahilo. "Millest saavad alguse globaalse kliimapoliitika otsused?".
↑ Denise Chow. "4 Things to Know About the IPCC's Climate Change Report". Live Science.
↑ "The Nobel Peace Prize 2007".
↑ Keskkonnaministeerium. "Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel - IPCC".
↑ Eestimaa Looduse Fond. "Miks kliima muutub?".
↑ "The facts surrounding the Intergovernmental Panel on Climate Change".

[1] Jean-Marc Jancovici. "What is the IPCC?".

[2] Valdo Jahilo. "Millest saavad alguse globaalse kliimapoliitika otsused?".

[3] Denise Chow. "4 Things to Know About the IPCC's Climate Change Report". Live Science.

[4] "The Nobel Peace Prize 2007".

[5] Keskkonnaministeerium. "Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel - IPCC".

[6] Eestimaa Looduse Fond. "Miks kliima muutub?".

[7] "The facts surrounding the Intergovernmental Panel on Climate Change".

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu on avatud kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga (WMO) liitunud riikidele. Praeguseks on selle liikmeid üle maailma 195 ehk peaaegu kõik olemasolevad riigid.<ref>{{Netiviide|Autor=Valdo Jahilo|URL=http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/millest-saavad-alguse-globaalse-kliimapoliitika-otsused|Pealkiri=Millest saavad alguse globaalse kliimapoliitika otsused?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
-IPCC analüüsid on nüüdisaegse teadusmaailma seisukohtade aluseks, mis on seotud inimtegevuse mõjuga Maa kliimasüsteemile. Raportid on peamiseks allikaks poliitilistes ja teaduslikes aruteludes. Kuigi tulemused pakuvad huvi ka rahvale, on need eelkõige suunatud poliitikutele, et mõistetaks paremini pidada kliimapoliitika teemadel läbirääkimisi.
+IPCC analüüsid on nüüdisaegse teadusmaailma seisukohtade aluseks, mis on seotud inimtegevuse mõjuga Maa kliimasüsteemile. Raportid on peamiseks allikaks poliitilistes ja teaduslikes aruteludes. Kuigi tulemused pakuvad huvi ka rahvale, on need eelkõige suunatud poliitikutele, et mõistetaks paremini pidada kliimapoliitika teemadel läbirääkimisi. <ref>{{Netiviide|Autor=Denise Chow|URL=https://www.livescience.com/39870-ipcc-report-facts.html|Pealkiri=4 Things to Know About the IPCC's Climate Change Report|Väljaanne=Live Science|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 On tehtud mitmeid katseid, et luua sarnaseid allikaid ka teiste keskkonnaprobleemide hindamiseks.