Arutelu:Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

2018. oktoobris avaldasid nad väga olulise nn "1.5 kraadi" aruande, millele siin pole ühtegi viidet. Siin võiks olla ka uuringu põhitulemuste kokkuvõte. Mu enda kokkuvõte sellest, rohkem ajakirjanduslikus stiilis:

8. oktoobril, pärast kolme aastat tööd, 40.000 ülevaataja kommentaari avaldas Valitsusvaheline Kliimamuutuste Paneel (IPCC) 1200-leheküljese aruande kasutades enam kui 6000 kliimamuutuste teemalisest varem tehtud uurimust. Selle koondiga töötas 91 teadlast 44 riigist. Küsimus ei ole enam, kas kliima soojeneb ja miks - ta on senini soojenenud u 1°C alates tööstusrevolutsioonist, ja üheselt on selle põhjuseks leitud olevat inimtegevus. Küsimus on pigem kui suur on täpsemalt sellest kahju ja mida me peame tegema, et katastroof ära hoida. Meenutame, et 2015.a. Pariisi leppega suutsid riigid suurte probleemidega kokku leppida, et hoitakse kliima soojenemine „kindlalt alla 2°C, veel parem kui 1.5°C juures“. Nüüd uuriti, mis erinevus täpsemalt on sel 2-kraadisel ja 1.5-kraadisel soojenemisel, et hinnata kui suuri kulutusi ja pingutusi on ikkagi mõtet täpsemalt teha. Uuringu peamised tulemused on pehmelt öeldes mõtlemapanevad – kui 1.5°C soojenemisel kaotab 6% putukaliikidest 8% taimeliikidest ja 4% loomaliikidest enam kui poole oma liikmetest, siis 2°C soojenemisel on vastavad numbrid 18%, 16% ja 8%. Samuti hävineks 99% korallidest, mida muidu jääks „tervelt“ 10-30% alles, lootusega et nad suudavad veel taastuda. Täiendavalt 420 miljonit inimest elavad kohtades, mis kogevad rekordkuumusi ja võimalik et peavad ära kolima kodupiirkondadest (eelkõige Sahara-tagusest Aafrikast), mis muutuvad põllumajanduseks ja seega elamiseks kõlbmatuks. Kuhu on neil minna, kas saame öelda et me siin tekitame probleemi, aga selle all kannatajad jäägu meilt eemale? 10 miljonit inimest saab olema mõjutatud merevee täiendavast tõusust. Tekivad ka ohtlikud ahelreaktsioonid, on hinnatud et igijää alt vabaneks Mehhiko-suurune maa-ala, see vabastab metaani, võimsat kasvujoonegaasi mis omakorda suurendab temperatuuri tõusu. Ilmne järeldus on, et meie eesmärk ei saa olla nõrgem, kui hoida soojenemine 1.5°C piires, isegi see pool kraadi on kriitilise tähtsusega.

Mida soovitatakse teha? Tuleb teha kõike, mis suudame, ja pingutada palju rohkem kui varem arvasime. Esimene nõue on, et tegutseda tuleb kohe – iga päevaga 1.5°C eesmärgi saavutamine raskemaks, juba aastaks 2020 tegemata jäetud muutused tähendavad pöördumatuid tagajärgi. IPCC pakub välja 90 majanduslikult mõttekat tegutsemismudelit, neist vaid 9 jäävad 1.5°C plaani raamesse tänase tehnoloogiaga, ehk piisaks „üksnes“ CO2 heitme drastilisest vähendamisest. Ülejäänud mudelites on eelduseks kasvuhoonegaaside atmosfäärist kogumise juurutamine. Meenutan, et tänini on vastavad tööstustehnoloogiad alles loomisel; sisuliselt ainus täna kättesaadav tehnoloogia on bioloogiline: metsade ja rohumaade massi pidev ja tunduv kasvatamine. See oleks ka meil rakendatav, kuid tuleb ühelt poolt puidutööstuse ja teisalt põllumajandusmaade arvelt. Loomulikult on kõikide plaanide eelduseks, et mistahes CO2 eristamine tuleb maksimaalselt piirata. Üheks ideaallahenduseks oleks toota CO2-vabalt elekter (ehk siis valikus on näiteks tuul, päike, vesi, tuumaenergia) ning transport, küte (sh kodudes) jne käib selle elektri vahendusel. Loomaliha, suurimaid põllumajanduse-poolseid reostajaid, saab varsti toota kunstlikult. Kus iganes CO2 ja muud kasvuhoonegaasid ikkagi tekivad, tuleb see kohe kokku koguda ja salvestada, tööstuses selle tekkimine peab vähenema 45% (alates tänasest seisust), ja söe kasutamine peab vähenema 2/3 võrra vähem kui aastakümne jooksul.




Siin on alternatiivne nimi. [[1]]. Kas teha sellelt suunamine, või on keeleliselt sobimatu? --Hirvelaid (arutelu) 11. august 2013, kell 09:02 (EEST)

Tee ümbersuunamine. Andres (arutelu) 11. august 2013, kell 09:53 (EEST)