Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Karolikivi (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Karolikivi (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu''' (inglise keeles ''Intergovernmental Panel on Climate Change'', lühend '''IPCC''') on valitsustevaheline sõltumatute teadlaste nõukogu, kus uuritakse ja analüüsitakse inimtegevuse poolt kiirendatud [[kliimamuutus]]e võimalikke tagajärgi nii [[ökosüsteem]]idele kui ka inimkonnale. Samuti uurivad IPCC töögrupid kliimamuutuste aeglustamiseks rakendatavaid meetmeid.
'''Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu''' (inglise keeles ''Intergovernmental Panel on Climate Change'', lühend '''IPCC''') on valitsustevaheline sõltumatute teadlaste nõukogu, kus uuritakse ja analüüsitakse inimtegevuse poolt kiirendatud [[kliimamuutus]]e võimalikke tagajärgi nii [[ökosüsteem]]idele kui ka inimkonnale. Samuti uurivad IPCC töögrupid kliimamuutuste aeglustamiseks rakendatavaid meetmeid. Nõukogu tööd korraldab juhatus, mille valib üldkogu. <ref>{{Netiviide|Autor=Jean-Marc Jancovici|URL=https://jancovici.com/en/climate-change/scientists/what-is-the-ipcc/|Pealkiri=What is the IPCC?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>


Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu on avatud kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga (WMO) liitunud riikidele. Praeguseks on selle liikmeid üle maailma 195.<ref>{{Netiviide|Autor=Valdo Jahilo|URL=http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/millest-saavad-alguse-globaalse-kliimapoliitika-otsused|Pealkiri=Millest saavad alguse globaalse kliimapoliitika otsused?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu on avatud kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga (WMO) liitunud riikidele. Praeguseks on selle liikmeid üle maailma 195 ehk peaaegu kõik olemasolevad riigid.<ref>{{Netiviide|Autor=Valdo Jahilo|URL=http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/millest-saavad-alguse-globaalse-kliimapoliitika-otsused|Pealkiri=Millest saavad alguse globaalse kliimapoliitika otsused?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>


IPCC analüüsid on nüüdisaegse teadusmaailma seisukohtade aluseks, mis on seotud inimtegevuse mõjuga Maa kliimasüsteemile. Raportid on peamiseks allikaks poliitilistes ja teaduslikes aruteludes.
IPCC analüüsid on nüüdisaegse teadusmaailma seisukohtade aluseks, mis on seotud inimtegevuse mõjuga Maa kliimasüsteemile. Raportid on peamiseks allikaks poliitilistes ja teaduslikes aruteludes.
13. rida: 13. rida:


IPCC asutamise eesmärkideks oli soov saada terviklik ülevaade kliimamuutustest ning muutuste majanduslikust ja poliitilisest mõjust. Oluline oli, et informatsioon põhineks teaduslikel alustel.
IPCC asutamise eesmärkideks oli soov saada terviklik ülevaade kliimamuutustest ning muutuste majanduslikust ja poliitilisest mõjust. Oluline oli, et informatsioon põhineks teaduslikel alustel.

Esimeseks ülesandeks paluti, et IPCC koostaks olemasolevast teaduslikust informatsioonist aruande, mis kirjeldaks kliimamuutuste kõiki külgi ja nende mõju, et oleks võimalik seada realistlikke strateegiaid nende vastu võitlemiseks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ipccfacts.org/history.html|Pealkiri=The facts surrounding the Intergovernmental Panel on Climate Change|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>


== Kliimamuutuste hinnangute aruanded ==
== Kliimamuutuste hinnangute aruanded ==
[[Fail:IPCC2007 Temperature Change Worldmap.svg|pisi|379x379px|Kliima soojenemine 2007. aasta IPCC andmete põhjal]]
Ligikaudu iga 5-6 aasta järel ilmub sõltumatute teadlaste poolt kokku pandud teadustulemustel põhinev raport. See koosneb parimast teadaolevast informatsioonist, mis käsitleb kliimasoojenemist.<ref>{{Netiviide|Autor=Eestimaa Looduse Fond|URL=http://www.kliimamuutused.ee/kliimamuutuste-kkk|Pealkiri=Miks kliima muutub?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Viimati ilmus viies aruanne ehk AR5 aastal 2014.
Ligikaudu iga 5-6 aasta järel ilmub sõltumatute teadlaste poolt kokku pandud teadustulemustel põhinev raport. See koosneb parimast teadaolevast informatsioonist, mis käsitleb kliimasoojenemist.<ref>{{Netiviide|Autor=Eestimaa Looduse Fond|URL=http://www.kliimamuutused.ee/kliimamuutuste-kkk|Pealkiri=Miks kliima muutub?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Esimene kliimamuutuste hinnangute aruanne ehk FAR ''(The First Assessment Report)'' tuli välja 1990. aastal. Sellest ajast peale on Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu olnud konventsiooni teaduse, tehnika ja sotsiaal-majandusliku teabe kõige olulisemaks infoallikaks. Viimati ilmus viies aruanne ehk AR5 aastal 2014. AR6 ilmub prognooside kohaselt aasta 2022 esipoolel.


== Välislingid ==
== Välislingid ==

Redaktsioon: 15. oktoober 2017, kell 23:24

Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (inglise keeles Intergovernmental Panel on Climate Change, lühend IPCC) on valitsustevaheline sõltumatute teadlaste nõukogu, kus uuritakse ja analüüsitakse inimtegevuse poolt kiirendatud kliimamuutuse võimalikke tagajärgi nii ökosüsteemidele kui ka inimkonnale. Samuti uurivad IPCC töögrupid kliimamuutuste aeglustamiseks rakendatavaid meetmeid. Nõukogu tööd korraldab juhatus, mille valib üldkogu. [1]

Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu on avatud kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga (WMO) liitunud riikidele. Praeguseks on selle liikmeid üle maailma 195 ehk peaaegu kõik olemasolevad riigid.[2]

IPCC analüüsid on nüüdisaegse teadusmaailma seisukohtade aluseks, mis on seotud inimtegevuse mõjuga Maa kliimasüsteemile. Raportid on peamiseks allikaks poliitilistes ja teaduslikes aruteludes.

Aastal 2007 sai IPCC koos ameerika poliitiku ja keskkonnakaitsja Al Gore'iga Nobeli rahuauhinna.[3]

Asutamine

Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu asutati 1988. aastal. See loodi kahe ÜRO organisatsiooni baasil, milleks olid Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon WMO (World Meteorology Organisation) ja Keskkonnaprogramm UNEP (United Nations Environmental Programme).[4]

IPCC asutamise eesmärkideks oli soov saada terviklik ülevaade kliimamuutustest ning muutuste majanduslikust ja poliitilisest mõjust. Oluline oli, et informatsioon põhineks teaduslikel alustel.

Esimeseks ülesandeks paluti, et IPCC koostaks olemasolevast teaduslikust informatsioonist aruande, mis kirjeldaks kliimamuutuste kõiki külgi ja nende mõju, et oleks võimalik seada realistlikke strateegiaid nende vastu võitlemiseks.[5]

Kliimamuutuste hinnangute aruanded

Kliima soojenemine 2007. aasta IPCC andmete põhjal

Ligikaudu iga 5-6 aasta järel ilmub sõltumatute teadlaste poolt kokku pandud teadustulemustel põhinev raport. See koosneb parimast teadaolevast informatsioonist, mis käsitleb kliimasoojenemist.[6]

Esimene kliimamuutuste hinnangute aruanne ehk FAR (The First Assessment Report) tuli välja 1990. aastal. Sellest ajast peale on Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu olnud konventsiooni teaduse, tehnika ja sotsiaal-majandusliku teabe kõige olulisemaks infoallikaks. Viimati ilmus viies aruanne ehk AR5 aastal 2014. AR6 ilmub prognooside kohaselt aasta 2022 esipoolel.

Välislingid

  1. Jean-Marc Jancovici. "What is the IPCC?".
  2. Valdo Jahilo. "Millest saavad alguse globaalse kliimapoliitika otsused?".
  3. "The Nobel Peace Prize 2007".
  4. Keskkonnaministeerium. "Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel - IPCC".
  5. "The facts surrounding the Intergovernmental Panel on Climate Change".
  6. Eestimaa Looduse Fond. "Miks kliima muutub?".