Läänemeri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. märts 2016, kell 09:36

Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav^[1]) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa.

Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel.

Füüsiline iseloomustus

Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km²^[2]. Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik)^[2].Vesi on selgepiiriliselt kihistunud; madala soolsusega üla- ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8‰ isohaliini juures) on mere lõunaosas 30–50, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 8–10 ja Läänemere avaosas 6–7‰ ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (väikseim 1–2‰).

Läänemere nimi Läänemere-äärsete rahvaste keeltes

eesti keeles Läänemeri
kašuubi keeles Bôłt; ka Wiôldżé Mòrzé
leedu keeles Baltijos jūra
liivi keeles Vālda mer
läti keeles Baltijas jūra; ka Dižjūra
poola keeles Bałtyckie Morze, Bałtyk
rootsi keeles Östersjön
saami keeles Nuortamearra
saksa keeles Ostsee
soome keeles Itämeri
taani keeles Østersøen
valgevene keeles Балтыйскае мора
vene keeles Балтийское море

Idaslaavlased kutsusid veel 18. sajandil Läänemerd Varjaagide mereks (vene Варяжское море; inglise Varangian Sea).^[3] Vanarooma allikates on Läänemerd nimetatud Sueebide mereks (Mare Suebicum).

Liigestus

Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel.

Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane.

Hoovused

Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 2–2,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3–4 meetrini.

Elustik

Taimestik

Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi^[4].

Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele.

Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit.

Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid.

Loomastik

Tüüpiliste Läänemere karpide kojad, mida võib rannalt leida: 1. Liiva-uurikkarp (väike) 2. Söödav rannakarp 3. Söödav südakarp 4. Balti lamekarp 5. Kaunkarplane *Ensis* sp 6. Liiva-uurikkarp (suurem)

Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage.

Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), liiva-uurikkarp (Mya arenaria) jpt.

Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit.

Võõrliigid

Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud^[5]. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu.

Tähtsamaid võõrliike:

Läänemere laevaliiklus

Pikemalt artiklis Läänemere laevaliiklus

Vaata ka

Viited

↑ KNAB
↑ ^2,0 ^2,1 Autorite kollektiiv. 1995. Eesti loodus. [koost. Raukas, A.]. Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Valgus. lk 228
↑ *John Mottley (1692–1750): The history of the life and reign of the Empress Catharine. Book 1. London 1744 archive org lk.1
↑ Trei, T. (1974). Merebotaanilisest uurimistööst Eestis. – Eesti Loodus 4: 392–396
↑ Itämeren elämä, www.itameriportaali.fi

Välislingid

"Läänemere regioon XX sajandil"
WWF Baltic Sea Manifesto - Leadership and concerted action to save the Baltic Sea, 22. august 2007
WWF Baltic Sea Scorecard - Baltic marine rescue, 22. august 2007
"Maailma Looduse Fond põrmustas Eesti töö Läänemere kaitsel" Postimees, 24. august 2007
Tarmo Soomere: "Laevad meie merel: õnnistus või õnnetus" Eesti Loodus, juuni 2006
Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused Eesti Loodus, 2010, nr 2
Tarmo Soomere, Steven R. Bishop, Maija Viška, Andrus Räämet, An abrupt change in winds that may radically affect the coasts and deep sections of the Baltic Sea, Climate Research (Clim Res), Vol. 62: 163–171, 2015
Marju Himma, "Eesti teadlased leidsid õhuvoolude muutusest võimaliku põhjuse Läänemere soolsuse vähenemisele" ERR Novaator, 9. juuli 2015
"TTÜ teadur: Soome laht on vähem saastatud kui Läänemeri Gotlandi saare ümbruses" ERR Novaator, 8. jaanuar 2016

[1] KNAB

[Läänemeri-2] 2,0 ^2,1 Autorite kollektiiv. 1995. Eesti loodus. [koost. Raukas, A.]. Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Valgus. lk 228

[3] *John Mottley (1692–1750): The history of the life and reign of the Empress Catharine. Book 1. London 1744 archive org lk.1

[4] Trei, T. (1974). Merebotaanilisest uurimistööst Eestis. – Eesti Loodus 4: 392–396

[veeb-5] Itämeren elämä, www.itameriportaali.fi

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 24. rida: / 24. rida: @@
 *[[vene keel]]es ''Балтийское море''
 Idaslaavlased kutsusid veel [[18. sajand]]il Läänemerd [[Varjaagid]]e mereks (vene Варяжское море; inglise ''Varangian Sea'').<ref>*[[John Mottley]] (1692–1750): The history of the life and reign of the Empress Catharine. Book 1. London [[1744]] [http://www.archive.org/search.php?query=creator%3A%22Mottley%2C%20John%2C%201692-1750%22 archive org] [http://books.google.com/books?id=WRMCAAAAYAAJ&pg=PA1#v=onepage&q=&f=false  lk.1]</ref> Vanarooma allikates on Läänemerd nimetatud Sueebide mereks (''Mare Suebicum'').
-==Veekogu==
-Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on [[Neeva]], vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis{{lisa viide}}. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis{{lisa viide}}. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis{{lisa viide}}.
-Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas{{lisa viide}}. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett{{lisa viide}}, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett{{lisa viide}}. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega umbes 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde{{lisa viide}}.
-On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas{{lisa viide}}, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad{{lisa viide}}. Umbes nii oli asi [[Antsülusjärv]]e lõpus ja [[Mastogloiameri|Mastogloiamere]] alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre.
-el aga alles [[jaanuar]]i lõpul, Vilsandil ja [[Ruhnu]]s isegi [[märts]]i algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba [[detsember|detsembri]] esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 5–10 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947). Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest [[aprill]]i lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda ka märgatavalt varem ja külmadel talvedel hiljem.
 == Liigestus ==