Tursk

Tursk
Tursk
	;
Kaitsestaatus
	; Ohualdis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Kiiruimsed Actinopterygii;
Selts	Tursalised Gadiformes;
Sugukond	Tursklased Gadidae;
Perekond	Tursk Gadus;
Liik	Tursk;
Binaarne nimetus
	Gadus morhua; (Linnaeus, 1758)
	;

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Tursk (perekond)

Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. Tursk on üks Läänemere peamisi röövkalu, mis on ajalooliselt mänginud olulist rolli Läänemere ökosüsteemis. Viimastel aastakümnetel on tursa varud märgatavalt vähenenud. Uuematel teaduslikel andmetel jaguneb tursk tegelikult viite eri liiki.^[2]

Tursal on Eesti vetes elutsevatest kaladest uimi kõige rohkem – kogunisti 10 (3 selja-, 2 päraku-, 2 rinna-, 2 kõhu- ja sabauim). Värvuselt on küljed kaetud rohekate, pruunikate või punakate laikude ja täppidega, kõhupool on seljast heledam. Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk (Gadus morhua callarias), kes kasvab harilikult 40–60 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Uuematel teaduslikel andmetel jaguneb tursk tegelikult viite eri liiki.^[3]

Morfoloogia

Tursal on ümara kujuga keha, mille selg on rohekas-pruun, küljed on heledamad ning kõht on kollakasvalge. Kivise põhjaga veekogudes võib esineda seljal ja külgedel tumedaid laike. Keha küljel, mööda küljejoont jookseb valge jutt. Alalõual asetseb üks pois, mis aitab turska saagi leidmisel. Tursal on Eesti vetes elutsevatest kaladest uimi kõige rohkem - kogunisti 10 (3 selja-, 2 päraku-, 2 kõhu- ja sabauim). Keskmine kaal on 5-10 kg ja keskmine pikkus 50-100 cm. [4] Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk (Gadus morhua callarias), kes kasvab harilikult 40-60 cm pikkuseks ning kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad.^[2]

Elupaik ja levik

Tursk elab nii mere- kui riimveelistes piirkondades. Tegu on bentopelaagilise liigiga (esineb nii põhja lähedal, kui ka ülemisest veekihtides), keda võib leida kuni 600 m sügavusel, sageli 100-200 m sügavusel. Põhiliselt elab rannavööndis ja mandrilava kohal, avamerel harva.

Levik Põhja-Atlandis ja Põhja-Jäämeres: läänes Hatterase neemest Gröönimaani, sh labradori meres; idas Biscaia lahest kuni Barentsi mere ja Svalbardini, sh Läänemeres, Põhjameres, Hebriidi Meres, Islandi ümbruses.^[2]

Paljunemine ja elutsükkel

Tursa kudemine toimub tavaliselt kevadel ning sõltub tugevalt kohalikest keskkonnatingimustest. Kudemise käigus laseb emastursk vette tuhandeid marjateri, mis viljastatakse isastursa poolt. Edukaks marja arenguks on vajalik piisav vee soolsus, sobiv temperatuur ja piisav hapnikusisaldus. Viimastel aastatel on need tingimused halvenenud eutrofeerumise ja hapnikuvaeste alade leviku tõttu.^[2] Selle tagajärjel on vähenenud viljastatud marja hulk ning noorte turskade ellujäämus, mis seab ohtu kogu populatsiooni.^[4]

Suguküpseks saavad tursad tavaliselt 3-5 aasta vanuselt. Läänemeres mõjutavad aga nende kasvu ja ellujäämist mitmed keskkonnategurid - eutrofeerumine, hapnikupuudus ja toidunappus. Need tegurid on vähendanud noorkalade ellujäämise võimalusi ning halvendanud kogu populatsiooni püsimajäämise väljavaateid.^[5]

Arvukust ohustavad tegurid

Põhjapoolsete merede soojenemine on muutnud Läänemere keskkonnatingimusi, mõjutades otseselt tursa paljunemist ja ellujäämist. Tursa edukas kudemine sõltub veetemperatuurist, toidu kättesaadavusest ning hapnikusisaldusest vees. Lisaks kliimast tingitud muutustele mängivad olulist rolli ka ülepüük ja mere reostus. Tursa kaitsmiseks on rakendatud meetmeid, sealhulgas püügikvootide kehtestamine, mis aitavad parandada merekeskkonna seisundit ning tõsta teadlikkust kliimamuutuste mõjust mereökosüsteemidele.^[2]

Tursa arvukus Eesti vetes ja ka kogu Läänemere idaosa tursapopulatsiooni arvukus on madal. 2021. a. seisuga on see siiski tõusnud arvatavasti tänu püügikeelule. Hapnikutingimused Läänemere keskosa põhjakihtides on tursa kudemiseks ebasoodsad. Lisasurvet toob hüljeste arvukuse tõus, mis soodustab tursa nakatumust parasiitidega. ^[6]

Kaitsemeetmed

Viimastel aastatel on tursa arvukus Läänemeres järsult vähenenud, mille põhjuseks on nii ülepüük, kliimamuutused kui ka keskkonnaprobleemid, nagu hapnikuvaeste alade laienemine ja toidupuudus.^[2] Tursa vähenemine mõjutab kogu ökosüsteemi tasakaalu, väikekalade arvukuse tõus võib muuta planktonikooslusi ja häirida ökosüsteemi toimimist.^[5]

Alates 2019. aastast on Euroopa Liit kehtestanud Atlandi tursale ranged püügipiirangud, mille kohaselt on lubatud üksnes vähene püük kõrvalsaagina. Kui varem kuulus tursk Eesti olulisemate püügiakalade hulka, siis 2022. aastaks oli selle osatähtsus saagis märkimisväärselt vähenenud. Samal aastal püüti Läänemere idaosas Eestis registreeritud kalalaevadega kokku vaid kaks tonni turska.^[4]

Tursa liha
Tursa maost välja lõigatud kilud
Tursk Kanada põhjaosa järves

Vaata ka

"Tursasõda"

Viited

↑ (1996). Gadus morhua. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2011.
1 2 3 4 5 6 Birgersson, L., Söderström, S., Belhaj, M. (2024). The Decline of the Atlantic Cod in the Baltic sea. - Fishsec Report. https://www.fishsec.org/app/uploads/2022/04/FishSec-Report-Decline-Baltic-Cod-March2022.pdf
↑ "Atlandi turska on tegelikult viit liiki" ERR Novaator, 9. juuli 2023
1 2 Armulik, T., Sirp, S. (2022). Eesti kalamajandus 2022-2023: Implementation of the National Fisheries Data Collection Programme. - Kalateave. https://www.kalateave.ee/images/2024/Eesti_kalamajandus_2022-2023_veebi.pdf
1 2 Andersson, L., Andre, C., Johannesson, K., Pettersson, M. (2023). Ecological adaptation in Cod and Herring and Possible Consequences of Future Climate Change in the Baltic Sea. - Frontiers in Marine Science. https://www.frontiersin.org/journals/marine-science/articles/10.3389/fmars.2023.1101855/full
↑ Drevs, T. (2022). Implementation of the National Fisheries Data Collection Programme. - Maaeluministeerium. https://agri.ee/sites/default/files/documents/2023-09/2021.%20aasta%20tursa%20ja%20lesta%20aruanne.pdf

Välislingid

Tursk andmebaasis eElurikkus

Tursk TÜ Loodusteadusliku veebipõhises õpikeskkonnas

[1] (1996). Gadus morhua. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2011.

[:0-2] 1 2 3 4 5 6 Birgersson, L., Söderström, S., Belhaj, M. (2024). The Decline of the Atlantic Cod in the Baltic sea. - Fishsec Report. https://www.fishsec.org/app/uploads/2022/04/FishSec-Report-Decline-Baltic-Cod-March2022.pdf

[3] "Atlandi turska on tegelikult viit liiki" ERR Novaator, 9. juuli 2023

[:1-4] 1 2 Armulik, T., Sirp, S. (2022). Eesti kalamajandus 2022-2023: Implementation of the National Fisheries Data Collection Programme. - Kalateave. https://www.kalateave.ee/images/2024/Eesti_kalamajandus_2022-2023_veebi.pdf

[:2-5] 1 2 Andersson, L., Andre, C., Johannesson, K., Pettersson, M. (2023). Ecological adaptation in Cod and Herring and Possible Consequences of Future Climate Change in the Baltic Sea. - Frontiers in Marine Science. https://www.frontiersin.org/journals/marine-science/articles/10.3389/fmars.2023.1101855/full

[6] Drevs, T. (2022). Implementation of the National Fisheries Data Collection Programme. - Maaeluministeerium. https://agri.ee/sites/default/files/documents/2023-09/2021.%20aasta%20tursa%20ja%20lesta%20aruanne.pdf

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]