Antsülusjärv

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Baltic History 7500-BC.svg

Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).[1]

Antsülusjärv kujunes seni Läänemere nõgu hõlmanud Joldiamerest, kui see kaotas umbes aastal 9000 eKr ühenduse ookeaniga. Eraldumise põhjustas jäämassiivi raskuse alt vabanenud maakoore kerge senises ühenduskohas Kesk-Rootsis. Moodustus mageveekogu Antsülusjärv. Kuna Skandinaavia sulavate liustike vett voolas jätkuvalt juurde, siis hakkas veetase tõusma, ujutades üle rannaalad. 8300–8200 a eKr saavutas Antsülusjärv nii kõrge taseme, et hakkas Taani väinade kohal ookeani voolama, mis tõi kaasa veetaseme languse. Umbes 7000 a ekr algas järgmine Läänemere arengufaas – Litoriinameri. Siis tungis Taani väinade kaudu omakorda peale ookeanivesi, muutis Läänemere nõos vee soolaseks ja tõstis veetaset. Perioodi maailmamerega ühenduse taastumise ja kogu Läänemere nõo vee soolaseks muutumise vahel on mõnikord eristatud Mastogloiamerena.[2][3]

Ancylus fluviatilis

Nimetuse "Antsülusjärv" andis järvele rootsi geoloog Gerard De Geer[viide?] jõe nappteo (Ancylus fluviatilis) järgi, kelle kojad on karakteersed Antsülusjärve setetele.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Autorite kollektiiv. 2003. EE 12 [Eesti A-Ü]. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 23
  2. Aivar Kriiska (2004). Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn. Lk 60–61, 165
  3. Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas ja Evald Tõnisson (1982). Eesti esiajalugu. Tallinn, kirjastus Eesti Raamat. Lk 25,43
  4. Lembit Jaanits et al 1982, lk 25