Pikasabaline konksik

Pikasabaline konksik
	; Cercopagis pengoi ülal, all Bythotrephes longimanus
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Alamhõimkond	Vähid Crustacea;
Klass	Lõpusjalgsed Branchiopoda;
Selts	Vesikirbulised Cladocera;
Sugukond	Cercopagididae;
Perekond	Konksik Cercopagis;
Liik	Pikasabaline konksik;
Binaarne nimetus
	Cercopagis pengoi;

Pikasabaline konksik (Cercopagis pengoi) ehk sabaloom^[1] on liik vesikirbulisi.^[2]

Kirjeldus

Pikasabalise konksiku iseloomulikem tunnus on tema keha pikenenud tagaots, mis võib olla kümme korda pikem kui tema paari millimeetri pikkune keha. Pika keha tõttu võib looma ka palja silmaga näha. Konksikud võivad pikka saba pidi üksteisesse takerduda ja hulkadena kalavõrke ummistada^[3]

Pikasabaline konksik on röövtoiduline ja toitub endast väiksematest vees hõljuvatest olenditest. Konksikud söövad sama toitu, mida kalad, näiteks räim. Samuti söövad kalad sabalooma ennast, aga tema keha koosneb suuremas osas peenest pikenenud osast ("sabast"), siis ei ole ta kaladele kuigi toitev suutäis.^[4]

Elupaik

Pikasabaline konksik elab järvedes (nt Suures Järvistus)^[viide?] ja meres. Ta on pärit Kaspia ja Musta mere piirkonnast. Läänemeres on ta võõrliik, kes leiti esimest korda 1992. aastal Pärnu lahest. Praeguseks on loom levinud kogu Eesti rannikumeres.

Pikasabaline konksik levib uutesse elupaikadesse eelkõige laevade ballastveega.

Viited

[1] Riina Klais. Tulnukas: sabaloom. Zooloogid 2.0.

[2] M. Põldmaa, L. Lennuk. Kutsumata külalised Eesti meres. Tule uuri kaugetelt maadelt saabunud uusi liike! - Tartu ülikooli Eesti mereinstituut. 2023

[3] M. Põldmaa, L. Lennuk. Kutsumata külalised Eesti meres. Tule uuri kaugetelt maadelt saabunud uusi liike! - Tartu ülikooli Eesti mereinstituut. 2023

[4] M. Põldmaa, L. Lennuk. Kutsumata külalised Eesti meres. Tule uuri kaugetelt maadelt saabunud uusi liike! - Tartu ülikooli Eesti mereinstituut. 2023

[1]

[2]

[3]

[4]