Armeenlased: erinevus redaktsioonide vahel
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
P Argentiina > Argentina |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Aastal [[301]] võttis [[Armeenia]] esimese riigina vastu [[kristlus]]e. Armeenlastest said kristlased ([[monofüsiidid]]), enamjaolt kuuluvad nad [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostlikku Kirikusse]]. |
Aastal [[301]] võttis [[Armeenia]] esimese riigina vastu [[kristlus]]e. Armeenlastest said kristlased ([[monofüsiidid]]), enamjaolt kuuluvad nad [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostlikku Kirikusse]]. |
||
Kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] paiknesid armeenlased oma ajaloolisel asualal [[Armeenia mägismaa]]l. 1870 ja |
Kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] paiknesid armeenlased oma ajaloolisel asualal [[Armeenia mägismaa]]l. 1870 ja 1894–1895 toimusid Türgis ulatuslikud armeenlaste tagakiusamised ja tapmised. Esimese maailmasõja ajal 1915–1917 panid [[türklased]] armeenia rahva vastu toime [[Armeenia genotsiid|genotsiidi]], mille käigus tapeti 1,2–1,5 miljonit armeenlast. Tapeti teisigi kristlasi (sh [[assüürlased|assüürlasi]] ja [[kreeklased|kreeklasi]]). Ligi 1 miljonit inimest saadeti asumisele [[Mesopotaamia]] kõrbetesse või põgenes välismaale. |
||
==Arv== |
==Arv== |
||
Kokku on armeenlasi maailmas eri hinnangutel 6–10 miljonit, neist on Armeenias 3 miljonit, [[Venemaa]]l 1 182 000<ref>http://rg.ru/2011/12/16/stat.html</ref>, [[Iraan]]is 100 000, [[Prantsusmaa]]l 450 000, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] 1 400 000, [[Gruusia]]s 248 000, [[Süüria]]s 150 000, [[Liibanon]]is 234 000, [[Aserbaidžaan]]is (peamiselt [[Mägi-Karabahh]]ias) 138 000, [[ |
Kokku on armeenlasi maailmas eri hinnangutel 6–10 miljonit, neist on Armeenias 3 miljonit, [[Venemaa]]l 1 182 000<ref>http://rg.ru/2011/12/16/stat.html</ref>, [[Iraan]]is 100 000, [[Prantsusmaa]]l 450 000, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] 1 400 000, [[Gruusia]]s 248 000, [[Süüria]]s 150 000, [[Liibanon]]is 234 000, [[Aserbaidžaan]]is (peamiselt [[Mägi-Karabahh]]ias) 138 000, [[Argentina]]s 130 000, [[Jordaania]]s 51 533, [[Türgi]]s 2 080 000, [[Kanada]]s 40 615, [[Eesti]]s oli 1989. aasta rahvaloenduse andmetel 1669 armeenlast ja 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 1444 armeenlast.<ref>http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp</ref> [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 1428 armeenlast.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
| 24. rida: | 24. rida: | ||
==Kirjandus== |
==Kirjandus== |
||
* Sergei Issakov "Armjanskije studentõ v Tartu" ("Armeenia tudengid Tartus") "Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi" IV, Tartu, 1977, lk |
* Sergei Issakov "Armjanskije studentõ v Tartu" ("Armeenia tudengid Tartus") "Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi" IV, Tartu, 1977, lk 123–133 |
||
[[Kategooria:Armeenia]] |
[[Kategooria:Armeenia]] |
||
Redaktsioon: 8. juuli 2015, kell 12:16
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2010) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Mall:Rahvanimed Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Ajalooliselt on armeenlaste asuala paiknenud Vahemere, Musta mere ja Kaspia mere vahelisel alal. Armeenlased kujunesid põlisasukate segunemisel sküüdi jt hõimudega omaette rahvaks hiljemalt 4. sajandil eKr. Armeenia on küll läbi ajaloo kohati olnud iseseisev riik, kuid siiski enamuse ajast pidanud elama võõrvallutajate võimu all. Kaua aega oli Armeenia rahvas lahutatud kahe riigi, Türgi ja Venemaa vahel. Tänaseks on armeenlased kaotanud suurema osa oma ajaloolisest asualast Türgile.
Aastal 301 võttis Armeenia esimese riigina vastu kristluse. Armeenlastest said kristlased (monofüsiidid), enamjaolt kuuluvad nad Armeenia Apostlikku Kirikusse.
Kuni Esimese maailmasõjani paiknesid armeenlased oma ajaloolisel asualal Armeenia mägismaal. 1870 ja 1894–1895 toimusid Türgis ulatuslikud armeenlaste tagakiusamised ja tapmised. Esimese maailmasõja ajal 1915–1917 panid türklased armeenia rahva vastu toime genotsiidi, mille käigus tapeti 1,2–1,5 miljonit armeenlast. Tapeti teisigi kristlasi (sh assüürlasi ja kreeklasi). Ligi 1 miljonit inimest saadeti asumisele Mesopotaamia kõrbetesse või põgenes välismaale.
Arv
Kokku on armeenlasi maailmas eri hinnangutel 6–10 miljonit, neist on Armeenias 3 miljonit, Venemaal 1 182 000[1], Iraanis 100 000, Prantsusmaal 450 000, Ameerika Ühendriikides 1 400 000, Gruusias 248 000, Süürias 150 000, Liibanonis 234 000, Aserbaidžaanis (peamiselt Mägi-Karabahhias) 138 000, Argentinas 130 000, Jordaanias 51 533, Türgis 2 080 000, Kanadas 40 615, Eestis oli 1989. aasta rahvaloenduse andmetel 1669 armeenlast ja 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 1444 armeenlast.[2] 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 1428 armeenlast.[3]
Vaata ka
Viited
Välislingid
Kirjandus
- Sergei Issakov "Armjanskije studentõ v Tartu" ("Armeenia tudengid Tartus") "Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi" IV, Tartu, 1977, lk 123–133