Lääneslaavlased: erinevus redaktsioonide vahel

Lääneslaavlased
*Západní Slované* (cz)
*Západní Slovania* (sk)
*Słowianie zachodni* (pl)
*Zôpôdni Słowiónie* (csb)
*Pódwjacorne Słowjany* (dsb)
*Zapadni Słowjenjo* (hsb)
Rahvaarv
	>82 miljonit
Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad
Poola, Tšehhi, Slovakkia	enamusrahvus
Austria, Valgevene, Horvaatia, Saksamaa, Ungari, Läti, Leedu, Serbia, Ukraina, Rumeenia	ametlikult tunnustatud vähemus
Keeled
	Lääneslaavi keeled:; tšehhi, kašuubi, alamsorbi, poola, slovaki, ülemsorbi
Religioon
	Katoliku kirik, mitteusklikud vähemused
Seotud rahvad
	slaavlased (eriti idaslaavlased), baltlased

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 19. aprill 2015, kell 23:11

Slaavlaste templi rekonstruktsioon Groß Radenis.

Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli. Tänapäeval on need slovakid, tšehhid, kašuubid, poolakad ja sorbid. Põhja- või lehhiidi gruppi kuuluvad koos poola keelega kašuubi ning väljasurnud polaabi ja pomoraani keeled. Ülem- ja alamsorbi keeled omavad nii lehhiidi kui ka tšehhi-slovaki grupi tunnuseid.

Kultuuriliselt arenesid lääneslaavlased teiste Lääne-Euroopa rahvaste eeskujul, sidemete tõttu Rooma keisririigi ja läänekristlusega. Seega kogesid nad kultuurilist lõhet teiste slaavi gruppidega: kui idaslaavlased ja enamus lõunaslaavlasi pöördus ortodoksesse kristlusse, olles seega kultuuriliselt mõjutatud Bütsantsi poolt, pöördusid lääneslaavlased koos läänepoolsete lõunaslaavlastega (sloveenid ja horvaadid) katoliku kiriku poole, minnes seega ladina kiriku kultuurilise mõju alla.

Ajalugu

Keskajal kasutati lääneslaavlaste puhul nime vendid (tõenäoliselt Venedi või Venedae, mis võetud Jordaneselt ja Tacituselt). Mieszko I, esimene ajalooline Poola valitseja, oli ka kui "Dagome, vendide kuningas".

Varaslaavlaste ekspansioon algas 5. sajandil ja 6. sajandiks olid grupid, millest tekkisid lääne-, ida- ja lõunaslaavlaste grupid, tõenäoliselt jõudnud geograafilisse eraldatusse. Esimesed sõltumatud lääneslaavi riigid tekkisid alates 7. sajandi algusest, Samo riik (623–658), Morava vürstkond (8. sajand – 833), Nitra vürstkond (8. sajand – 833) ja Suur-Määri riik (833 – u. 907).

Läänemereäärsed sorbid ja teised polaabi slaavlased, nagu obodriidid ja veletid, sattusid keskajal pärast Vendi ristisõda Saksa-Rooma riigi ülemvõimu alla ja saksastusid 19. sajandi lõpuks. Polaabi keel säilis kuni 19. sajandi alguseni seal, kus nüüd on Saksamaa Alam-Saksi liidumaa. Selleks ajaks oli järele jäänud vaid 60 000 sorbi, kes elasid peamiselt Lausitzis, tänapäeva Saksamaa Brandenburgi ja Saksimaa liidumaades.

Kesk-Poola polaanide hõim asutas oma riigi 10. sajandil Poola hertsogi Mieszko I juhtimisel. Mitu sajandit omas Poola tihedaid sidemeid oma läänepoolsete naabritega, kus Poola valitseja Bolesław I Chrobry kuulutati Saksa-Rooma keisri Otto III poolt Frater et Cooperator Imperii ("vend ja partner keisririigis").

Tšehhide eelkäijad liikusid Čechysse 6. sajandi algul ja rajasid 10. sajandiks mitmeid lääne, kui nende valitsejad muutusid lõpuks (1002) Saksa-Rooma keisrite vasallideks. Tšehhi kuningriik oli keisririigi osa aastatel 1002 – 1419 ja 1526 – 1918. Slovakkide eelkäijad läksid pärast 907. aastat (Suur-Määri riigi hukk) Ungari valitsejate ülemvõimu alla – üheskoos teiste slaavi gruppidega nagu horvaadid, sloveenid, dalmaatslased ja russiinid. Nii tšehhid kui ka slovakid olid Habsburgide võimu all aastatel 1526 kuni 1804; seejärel Austria keisririigi ning aastatel 1867–1918 Austria-Ungari osa.

Lääneslaavi grupid

Lehhiidi grupp

Tšehhi-slovaki grupp
- tšehhid
  - moraavialased
- slovakid

sorbid
- miltsenid (ülemsorbid)
- luužitsid (alamsorbid)

Vaata ka

@@ 48. rida: / 48. rida: @@
 '''Lääneslaavlased''' on [[slaavlased]], kes räägivad [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi keeli]]. Tänapäeval on need [[slovakid]], [[tšehhid]], [[kašuubid]], [[poolakad]] ja [[sorbid]]. Põhja- või [[Lehhiidi keeled|lehhiidi]] gruppi kuuluvad koos poola keelega [[Kašuubi keel|kašuubi]] ning väljasurnud [[Polaabi keel|polaabi]] ja [[pomoraani keel]]ed. [[Ülemsorbi keel|Ülem-]] ja [[alamsorbi keel]]ed omavad nii lehhiidi kui ka tšehhi-slovaki grupi tunnuseid.
+[[Pilt:Bishop Absalon topples the god Svantevit at Arkona.PNG|pisi|230px|left|Piiskop [[Absalon]] kukutab jumal [[Svantovit]]i [[Arkona neem|Arkonas]], [[Rügen]]i saarel.]]
 Kultuuriliselt arenesid lääneslaavlased teiste [[Lääne-Euroopa]] rahvaste eeskujul, sidemete tõttu [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] ja [[läänekristlus]]ega. Seega kogesid nad kultuurilist lõhet teiste slaavi gruppidega: kui idaslaavlased ja enamus lõunaslaavlasi pöördus [[Õigeusu kirik|ortodoksesse]] kristlusse, olles seega kultuuriliselt mõjutatud [[Bütsants]]i poolt, pöördusid lääneslaavlased koos läänepoolsete lõunaslaavlastega (sloveenid ja horvaadid) [[katoliku kirik]]u poole, minnes seega ladina kiriku kultuurilise mõju alla.
 == Ajalugu ==
-[[Pilt:Bishop Absalon topples the god Svantevit at Arkona.PNG|pisi|230px|left|Piiskop [[Absalon]] kukutab jumal [[Svantovit]]i [[Arkona neem|Arkonas]].]]
-Keskajal kasutati lääneslaavlaste puhul nime [[vendid]] (tõenäoliselt ''Venedi'' või ''Venedae'', mis võetud Jordaneselt ja Tacituselt). [[Mieszko I]], esimene ajalooline Poola valitseja, oli ka kui "Dagome, vendide kuningas".
+Keskajal kasutati lääneslaavlaste puhul nime [[vendid]] (tõenäoliselt ''Venedi'' või ''Venedae'', mis võetud [[Jordanes]]elt ja [[Tacitus]]elt). [[Mieszko I]], esimene ajalooline Poola valitseja, oli ka kui "Dagome, vendide kuningas".
+[[Varaslaavlased|Varaslaavlaste ekspansioon]] algas 5. sajandil ja 6. sajandiks olid grupid, millest tekkisid lääne-, [[idaslaavlased|ida-]] ja [[lõunaslaavlased|lõuna]]slaavlaste grupid, tõenäoliselt jõudnud geograafilisse eraldatusse. Esimesed sõltumatud lääneslaavi riigid tekkisid alates 7. sajandi algusest, [[Samo riik]] (623–658), [[Suur-Määri riik|Morava vürstkond]] (8. sajand – 833), [[Nitra vürstkond]] (8. sajand – 833) ja [[Suur-Määri riik]] (833 – u. 907).
-[[Varaslaavlased|Varaslaavlaste ekspansioon]] algas 5. sajandil ja 6. sajandiks olid grupid, millest tekkisid lääne-, [[idaslaavlased|ida-]] ja [[lõunaslaavlased|lõuna]]slaavlaste grupid, tõenäoliselt jõudnud geograafilisse eraldatusse. Esimesed sõltumatud lääneslaavi riigid tekkisid alates 7. sajandi algusest, [[Samo riik]] (623–658), [[Suur-Määri riik|Morava vürstkond]] (8. sajand – 833), [[Nitra vürstkond]] (8. sajand – 833) ja [[Suur-Määri riik]] (833 – u. 907). Sorbid ja teised [[Polaabid|polaabi slaavlased]], nagu [[obodriidid]] ja [[veletid]], sattusid keskajal pärast [[Vendi ristisõda]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ülemvõimu alla ja saksastusid 19. sajandi lõpuks. [[Polaabi keel]] säilis kuni 19. sajandi alguseni seal, kus nüüd on Saksamaa [[Alam-Saksi]] liidumaa. Selleks ajaks oli järele jäänud vaid 60 000 [[sorbid|sorbi]], kes elasid peamiselt [[Lausitz]]is, tänapäeva [[Saksamaa]] Brandenburgi ja Saksimaa liidumaades.
+[[Läänemeri|Läänemereäärsed]] [[sorbid]] ja teised [[Polaabid|polaabi slaavlased]], nagu [[obodriidid]] ja [[veletid]], sattusid keskajal pärast [[Vendi ristisõda]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ülemvõimu alla ja saksastusid 19. sajandi lõpuks. [[Polaabi keel]] säilis kuni 19. sajandi alguseni seal, kus nüüd on Saksamaa [[Alam-Saksi]] liidumaa. Selleks ajaks oli järele jäänud vaid 60 000 [[sorbid|sorbi]], kes elasid peamiselt [[Lausitz]]is, tänapäeva [[Saksamaa]] Brandenburgi ja Saksimaa liidumaades.
-Kesk-Poola [[polaanid]]e hõim asutas oma riigi 10. sajandil Poola hertsogi [[Mieszko I]] juhtimisel. Mitu sajandit omas Poola tihedaid sidemeid oma läänepoolsete naabritega, kus Poola valitseja [[Bolesław I Chrobry]] kuulutati Saksa-Rooma keisri [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] poolt ''Frater et Cooperator Imperii'' ("vend ja partner keisririigis").
+Kesk-Poola [[polaanid]]e hõim asutas oma riigi 10. sajandil Poola hertsogi [[Mieszko I]] juhtimisel. Mitu sajandit omas Poola tihedaid sidemeid oma läänepoolsete naabritega, kus [[Poola ajalugu|Poola valitseja]] [[Bolesław I Chrobry]] kuulutati Saksa-Rooma keisri [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] poolt ''Frater et Cooperator Imperii'' ("vend ja partner keisririigis").
-Tšehhide eelkäijad liikusid [[Čechy]]sse 6. sajandi algul ja rajasid 10. sajandiks mitmeid lääne, kui [[Přemysliidid|nende valitsejad]] muutusid lõpuks (1002) [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisrite]] vasallideks. [[Tšehhi kuningriik]] oli keisririigi osa aastatel 1002 – 1419 ja 1526 – 1918. Slovakkide eelkäijad läksid pärast 907. aastat ([[Suur-Määri riik|Suur-Määri riigi]] hukk) [[Ungari kuningriik|Ungari]] ülemvõimu alla – üheskoos teiste slaavi gruppidega nagu [[horvaadid]], [[sloveenid]], [[Dalmaatsia|dalmaatslased]] ja [[russiinid]]. Nii tšehhid kui ka slovakid olid Habsburgide võimu all aastatel 1526 kuni 1804; seejärel [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] ning aastatel 1867–1918 [[Austria-Ungari]] osa.
+Tšehhide eelkäijad liikusid [[Čechy]]sse 6. sajandi algul ja rajasid 10. sajandiks mitmeid lääne, kui [[Přemysliidid|nende valitsejad]] muutusid lõpuks (1002) [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisrite]] vasallideks. [[Tšehhi kuningriik]] oli keisririigi osa aastatel 1002 – 1419 ja 1526 – 1918. Slovakkide eelkäijad läksid pärast 907. aastat ([[Suur-Määri riik|Suur-Määri riigi]] hukk) [[Ungari kuningriik|Ungari valitsejate]] ülemvõimu alla – üheskoos teiste slaavi gruppidega nagu [[horvaadid]], [[sloveenid]], [[Dalmaatsia|dalmaatslased]] ja [[russiinid]]. Nii tšehhid kui ka slovakid olid [[Habsburgid]]e võimu all aastatel 1526 kuni 1804; seejärel [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] ning aastatel 1867–1918 [[Austria-Ungari]] osa.
 == Lääneslaavi grupid ==
@@ 81. rida: / 82. rida: @@
 ** [[luužitsid]] (alamsorbid)
-[[Pilt:West slavs 9th-10th c..png|230px|pisi|Lääneslaavi hõimud 9./10. sajandil]]
+[[Pilt:West slavs 9th-10th c..png|230px|pisi|left|Lääneslaavi hõimud 9./10. sajandil]]
 == Vaata ka ==