Braunschweig

See artikkel räägib linnast; hertsogkonna kohta vaata artiklit Braunschweigi hertsogkond

---

Braunschweig
[ br'aunšvaig ]
saksa Braunschweig
Pindala	192,1 km²
Elanikke	243 800 (2011)
Koordinaadid	52° 16′ N, 10° 31′ E

Braunschweigi lõvi

Braunschweig on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Okeri jõe ääres.

Ajalugu

Nii palju kui teada, mainiti Braunschweigi ürikutes esmakordselt 1031. Kasutati nimekuju Brunesguik ja nimetati linnas olevat Püha Magni kirikut. Varasemate teadete kohta pole kindel, kas need just Braunschweigi kohta käivad. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et linn asutati 9. sajandi teisel poolel. Braunschweigi riimkroonika (1279–1298) annab linna asutamise aastaks 861, ent see on legend.

Esialgu nimetati linna Brunswickiks linna asutaja Bruno järgi, kuid Bruno kohta on vähe teada. Braunschweigiks nimetati linna esimest korda 1573.

Heinrich Lõvi tegi 12. sajandil linna endale kuuluva Braunschweigi hertsogiriigi pealinnaks. Aastal 1166 laskis ta linna püstitada pronkslõvi, mis oli tema vapiloom ning sai kiiresti linna sümboliks ja vaatamisväärsuseks. See oli esimene vabalt seisev pronksskulptuur Alpidest põhjas. Ta laskis linna ehitada kindluse Dankwarderode ning alustada toomkiriku ehitamist, mis valmis kõigest 53 aastaga (1173–1226). Heinrich Lõvi sai nii võimsaks, et keeldus sõjalisest abist Friedrich I Barbarossale, mispeale Barbarossa 1180 talt kõik valdused ära võttis ja ta pagendas.

Braunschweig sai tähtsaks kaubandus- ja käsitöökeskuseks ning 13. sajandist kuulus ta Hansa Liitu. Aastal 1430 sai Braunschweig vabalinnaks. 1671. aastast allus linn jällegi hertsogile, kes 1753 oma residentsi linna tagasi tõi.

Isesisva riigina lakkas Graunschweigi hertsogiriik olemast 1806, mil Saksa-Rooma riik likvideeriti. 1815 loodi see Viini kongressi otsuste põhjal uuesti ja Braunschweig sai taas selle pealinnaks. 1866 hõivas hertsogiriigi Preisimaa, mistõttu Braunschweig lakkas sisuliselt olemast sõltumatu riigi pealinn.

6. novembril 1918 moodustati Braunschweigi Sotsialistlik Vabariik, mida juhtis Heinrich Jasper. Riik hävitati 10. mail 1919.

Braunschweigi Sotsialistliku Vabariigi asemele loodi Braunschweigi Vaba Riik, mille pealinn oli endiselt Braunschweig. See oli riik üksnes nimeliselt. 1946 likvideeriti see lõplikult ja ühendati Alam-Saksimaaga.

15. oktoobril 1944 korraldasid inglased õhurünnaku korraga Duisburgile, Kölnile ja Braunschweigile. Esimest kaht linna ründas kumbagi üle tuhande, Braunschweigi 233 lennukit. Linnas elas sel ajal umbes 150 000 inimest. Pommitati eeskätt kesklinna poolpuitmajapiirkondi. Algul visati lõhkepomme, et majakatuseid purustada, pärast süütepomme, et tekitada võimalikult suurt tulekahju. Pommitamise tulemusel tekkis tuletorm, milles enamus linnast maha põles. Viimased tulekolded kustutati alles 20. oktoobril. Ainult 18% majadest ja 19% korteritest jäid kahjustamata. Surnuid oli ametlikel andmetel andmetel vaid poolsada, tänapäeval arvatakse, et pisut üle tuhande.

Braunschweig on tuntud klaverite tootmise poolest. Kaks klaveritootmisettevõtet: Schimmel ja Steinway on asutatud Braunschweigis, mõlemad 19. sajandil.

Braunschweigi järgi on nimetatud Kanada provints New Brunswick. See on seotud asjaoluga, et 1714–1837 oli Suurbritannia personaalunioonis Hannoveri hertsogkonnaga.

Sport

Braunschweigi nimekaim spordiklubi on Braunschweigi Eintracht, mis tuli 1967 Bundesliga meistriks. Klubile kuulub harukordne rekord: aastail 1963–1973 ei saanud ainuski klubi mängija 322 Bundesliga mängus järjest punast kaarti. Alates 1999 on klubi mänginud põhiliselt tugevuselt kolmandas, vahel ka 2. Bundesligas.

Sõpruslinnad

Bandung, Indoneesia (1960) Nîmes, Prantsusmaa (1962) Bath, Suurbritannia, (1971)

Sousse, Tuneesia (1980) Kirjat Tiv'on, Iisrael (1985/86) Magdeburg, Saksamaa (1987)

Kaasan, Venemaa (1988) Omaha, USA (1992)

Välislingid

• Braunschweigi koduleht