Braunschweigi Vaba Riik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Freistaat Braunschweig
Braunschweigi Vaba Riik
1918–1946
Flagge Herzogtum Braunschweig.svg Wappen Freistaat Braunschweig.png
Braunschweigi Vaba Riigi lipp Braunschweigi Vaba Riigi vapp
Weimar Republic - Brunswick (1925).svg
Valitsusvorm vabariik
Osa Weimari vabariigi osariik
Pealinn Braunschweig
Riigikeeled saksa
Järgnev riik Saksi-Anhalti liidumaa

Braunschweigi Vaba Riik (saksa keeles Freistaat Braunschweig) oli pärast Braunschweigi hertsogkonna lõpetamist Novembrirevolutsiooni käigus (1918–19) moodustatud vabariik. See oli Saksa Riigi osariik Weimari vabariigi ja Kolmanda Riigi ajal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

8. novembril 1918 sunniti viimane Welfi soost hertsog Ernst August tagasi astuma ja ta läks eksiili. Kaks päeva hiljem kuulutasid Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatliku Partei (USPD) akitivistid välja "Braunschweigi Sotsialistliku Vabariigi". Siiski ületasid neid esimestel parlamendivalimistel 6. detsembril 1919 sotsiaaldemokraadid (SPD), kes sais 27,7% antud häältest. Mõlemad parteid moodustasid koalitsioonivalitsuse, mis nihutas riigi konstitutsiooni parlamentaarse vabariigi suunas. Järgnenud kommunistliku Spartakusbundi juhitud ülestõus Braunschweigis suruti Georg Ludwig Rudolf Maerckeri juhitavate Freikorps vägede abiga maha.

Braunschweigi Maapäeva (Landtag) hoone
Braunschweigi territoorium koos hilisema Saksamaa sisepiiriga

Aastal 1922 kaotas SPD/USPD valitsus enamuse, misjärel sotsiaaldemokraadid moodustasid koalitsiooni liberaalse Saksa Demokraatliku Partei (DDP) ja Saksa Rahvaparteiga (DVP). Pärast 1924. aasta valimisi juhtis DVP mitme rahvuslik-liberaalse ja parem-tiiva partei koalitsioonivalitsust, nende seas Natsionaalsotsialistlik Vabadusliikumine, keelustatud Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) asendaja. 1930. aasta valimistel sai NSDAP 22,9% antud häältest, pärast mida sai natsi-poliitik Anton Franzen siseministriks, talle järgnes aastal 1931 parteikaaslane Dietrich Klagges.

Klagges aitas oktoobris 1931 korraldada antidemokraatlikku Harzburgi rinnet ja eriti endise Austria kodaniku Adolf Hitler naturaliseerimist, kes soovis kandideerida 1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel. Pärast esimese katse saavutada ametiaeg Braunschweigi Tehnikaülikooli juures häbiväärset ebaõnnestumist jõudis Klagges aastal 1932 lõpuks Hitleri nimetamiseni avalikuks tegelaseks Braunschweigi delegatsiooni juures Riiginõukogus Berliinis, mis andis talle Saksa kodakondsuse. Pärast natside võimuhaaramist sai Klaggesist 6. mail 1933 Braunschweigi minister-president, kuigi ta pidi tunnistama Reichsstatthalter Wilhelm Friedrich Loeperi ülemvõimu, kelle ametkond loodi seoses natside Gleichschaltung protsessiga.

12. aprillil 1945 hõivasid Ameerika väed Braunschweigi ja kukutasid natsivalitsuse. Aastal 1946 liideti Braunschweigi territoorium Briti okupatsioonitsoonis koos endise Preisi Hannoveri provintsi ning Oldenburgi ja Schaumburg-Lippe Vabade Riikidega äsjaloodud Alam-Saksi liidumaaga, samas said mõned idapoolsed eksklaavid (peamiselt Blankenburgi ja Calvörde ümbruses) Nõukogude-administreeritava Saksi-Anhalti osaks.

Braunschweigi juhid[muuda | muuda lähteteksti]

Braunschweigi Vaba Riigi Rahvakomissaride Nõukogu esimehed, 1918–1919[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1918–1919: Sepp Oerter (USPD)
  2. 1919–1920: Heinrich Jasper (SPD)

Braunschweigi Vaba Riigi minister-presidendid, 1919–1946[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1919–1920: Heinrich Jasper (SPD)
  2. 1920–1921: Sepp Oerter (USPD)
  3. 1921–1922: August Junke (SPD)
  4. 1922: Otto Antrick (SPD)
  5. 1922: Heinrich Jasper (SPD)
  6. 1924–1927: Gerhard Marquordt (DVP)
  7. 1927–1930: Heinrich Jasper (SPD)
  8. 1930–1933: Werner Küchenthal (DNVP)
  9. 1933–1945: Dietrich Klagges (NSDAP)
  10. 1945–1946: Hubert Schlebusch (SPD)
  11. 1946: Alfred Kubel (SPD)

Reichsstatthalter[muuda | muuda lähteteksti]

Reichsstatthalter Anhalti ja Braunschweigi jaoks (peakorter Dessaus)

  1. 1933–1935: Wilhelm Loeper
  2. 1935–1937: Fritz Sauckel
  3. 1937–1945: Rudolf Jordan