Adam Johann von Krusenstern: erinevus redaktsioonide vahel
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
|||
16. rida: | 16. rida: | ||
Ümbermaailmareisi projekt, mille ta Mereministreeriumile esitas, ei leinud seal heakskiitu, kuid Krusensternil õnnestus äratada huvi [[Vene-Ameerika kompanii]]sse kuuluvates vene töösturites.<ref name="ÕL, 1946" /> Krahv N. Rumjantsev, oma aja haritumaid inimesi, toetas noort meremeest.<ref name="ÕL, 1946" /> Krusensterni kasutada anti kaks väikest [[purjelaev]]a "Nadežda" ja "Neva". Ise juhtis ta laeva "Nadežda", "Neva" komandör oli kaptenleitnant [[Juri Lisjanski]] (1773–1837). |
Ümbermaailmareisi projekt, mille ta Mereministreeriumile esitas, ei leinud seal heakskiitu, kuid Krusensternil õnnestus äratada huvi [[Vene-Ameerika kompanii]]sse kuuluvates vene töösturites.<ref name="ÕL, 1946" /> Krahv N. Rumjantsev, oma aja haritumaid inimesi, toetas noort meremeest.<ref name="ÕL, 1946" /> Krusensterni kasutada anti kaks väikest [[purjelaev]]a "Nadežda" ja "Neva". Ise juhtis ta laeva "Nadežda", "Neva" komandör oli kaptenleitnant [[Juri Lisjanski]] (1773–1837). |
||
[[7. august]]il [[1803]] [[Kroonlinn]]ast alanud [[ekspeditsioon]]i eesmärk oli Vaikse ookeani ranniku uurimine, Vene-Ameerika kompanii [[kaubandus]]e arendamine ja Vene [[diplomaat]]ide esinduse [[Jaapan]] |
[[7. august]]il [[1803]] [[Kroonlinn]]ast alanud [[ekspeditsioon]]i eesmärk oli Vaikse ookeani ranniku uurimine, Vene-Ameerika kompanii [[kaubandus]]e arendamine ja Vene [[diplomaat]]ide esinduse [[Jaapan|Jaapanislol]]<nowiki/>ele ookeanile. [[Lõuna-Sandwichi saared|Sandwichi saarte]] juures läksid laevad 1804. aastal lahku.<ref name="ÕL, 1946" /> Krusenstern tegi Lisjanskile ülesandeks uurida saari Vaikse ookeani keskosas, samas kui ta ise suundus põhja poole.<ref name="ÕL, 1946" /> Ekspeditsioon külastas nii soojemaid ([[Markiisaared]], [[Hawaii saared]]) kui ka külmemaid piirkondi ([[Kamtšatka]], [[Sahhalin]], [[Kuriilid]]). [[Jaapan]]is [[missioon]] ebaõnnestus ning [[saadik]]uid keelduti vastu võtmast. 1805. aasta detsembris kohtusid laevad Hiinas ning jõudsid 19. augustil 1806 – kolme aasta ja 12 päeva pärast – tagasi Kroonlinna.<ref name="ÕL, 1946" /> |
||
Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased [[Georg Heinrich von Langsdorff]] ja [[Wilhelm Gottfried Tilesius]], [[Šveits|Šveitsi]] [[astronoom]] [[Johann Caspar Horner]], junkur [[Otto von Kotzebue]] ja [[Moritz von Kotzebue]], [[mitšman]] [[Hermann Ludwig von Löwenstern (1777–1836)|Hermann Ludwig von Löwenstern]] ja kartograaf [[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]]. |
Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased [[Georg Heinrich von Langsdorff]] ja [[Wilhelm Gottfried Tilesius]], [[Šveits|Šveitsi]] [[astronoom]] [[Johann Caspar Horner]], junkur [[Otto von Kotzebue]] ja [[Moritz von Kotzebue]], [[mitšman]] [[Hermann Ludwig von Löwenstern (1777–1836)|Hermann Ludwig von Löwenstern]] ja kartograaf [[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]]. |
Redaktsioon: 10. september 2014, kell 21:46
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Adam Johann von Krusenstern (venepäraselt Ivan Fjodorovitš Kruzenštern; Иван (Иоганн Антон) Фёдорович Крузенштерн; 19. november 1770 Hagudi mõis – 12. august 1846 Kiltsi mõis) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja, admiral (1842).
Elulugu
Adam Johann von Krusenstern sündis perre seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. Õppinud 12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. Lõpetanud kooli 1788, viis teenistus ta juba samal aastal Vene-Rootsi sõtta (1788–1790). Sõjas võttis Krusenstern osa lahingutest Saaremaa, Tallinna ja Kroonlinna juures ning Viiburi lahes.[1]
Pärast sõja lõppu tegeles Krusenstern eneseharimisega, õppis inglise keelt ja täiendas end aastail 1793–1799 Inglismaal. Ta sooritas kaubalaeval reisi Lääne-Indiasse ja tegi hiljem inglise laevadel kaasa reisi ümber Aafrika Indiasse Kalkutasse.[1] Pärast seda teenis kaubalaeval, mis sõitis Hiina vetes.[1]
Naasnud 1799 Venemaale peatus ta lühemat aega Peterburis ja sõitis siis Eestisse.[1] Kiltsi alevikus Väike-Maarja lähedal korrastas ta oma märkmeid.[1] Seitse aastat maailmameredel olid andnud hulgaliselt kogemusi ning kinnitanud arusaama, et maakeral on veel palju "valgeid laike".
Krusensterni ümbermaailmareis
Ümbermaailmareisi projekt, mille ta Mereministreeriumile esitas, ei leinud seal heakskiitu, kuid Krusensternil õnnestus äratada huvi Vene-Ameerika kompaniisse kuuluvates vene töösturites.[1] Krahv N. Rumjantsev, oma aja haritumaid inimesi, toetas noort meremeest.[1] Krusensterni kasutada anti kaks väikest purjelaeva "Nadežda" ja "Neva". Ise juhtis ta laeva "Nadežda", "Neva" komandör oli kaptenleitnant Juri Lisjanski (1773–1837).
7. augustil 1803 Kroonlinnast alanud ekspeditsiooni eesmärk oli Vaikse ookeani ranniku uurimine, Vene-Ameerika kompanii kaubanduse arendamine ja Vene diplomaatide esinduse Jaapanislolele ookeanile. Sandwichi saarte juures läksid laevad 1804. aastal lahku.[1] Krusenstern tegi Lisjanskile ülesandeks uurida saari Vaikse ookeani keskosas, samas kui ta ise suundus põhja poole.[1] Ekspeditsioon külastas nii soojemaid (Markiisaared, Hawaii saared) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtšatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. 1805. aasta detsembris kohtusid laevad Hiinas ning jõudsid 19. augustil 1806 – kolme aasta ja 12 päeva pärast – tagasi Kroonlinna.[1]
Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, Šveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitšman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen.
Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki saare eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani.
26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809–1812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823–1826) oli oma aja parim.
Tegevus pärast ümbermaailmareisi
Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827–1842 oli ta samas direktoriks. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest.
1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka "Lõunamere atlas".
Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12. augustil 1846 ning maeti Nikolai I eriloal Tallinna Toomkirikusse. Tema valgest marmorist hauamonumendil toetub ingel vasaku käega ankrule, hoides paremas ülestõstetud käes tõrvikut. Ta seisab laeva ees, millel on lint sõnaga "Lootus" ja kiri: "Esimesele vene ümbermaailmasõitjale (1803–1806)".
Tunnustused
Adam Johann von Krusenstern valiti 1816. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.
Aastal 1824 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.
Mälestuse jäädvustamine
Krusensterni auks on maailmas nimetatud 12 geograafilist objekti. Hagudis asub tema mälestusmärk. Kiltsi mõisas, kus tegutseb Kiltsi põhikool, avati 1995. aastal Admiral Adam Johann von Krusensterni mälestustuba[2].
Krusensterni auks nimetatud objektid ja liigid
- Krusenstern on neljamastiline parklaev
- Little Diomede, endine Krusensterni saar[3]
- Ailuki atoll, endine Krusenstern[3]
- Tikehau atoll, endine Krusensterni saar (Tuamotu saared)[3]
- Üks Hawaii saartest
- Krusensterni väin Kuriilides
- Tsushima väin (endine Krusensterni väin)
- Krusensterni laht Kara meres Jamali poolsaare läänerannikul[4]
- Krusensterni madal Beringi meres Anadõri lahes[3]
- Krusensterni neem Alaskas[3]
- Krusensterni neem Põhja-Jäämere rannikul[3]
- Krusensterni neem Paramuširi saarel[3]
- Cape Krusenstern National Monument
- Krusensterni mägi Sahhalini saarel[3]
- Krusensterni mägi Novaja Zemlja saartel[3]
- Krusensterni mägi Antarktises[3]
- Krusensterni riff ehk Krusensterni kari, müütiline kari Vaikses ookeanis Midway atollist lõuna pool, oli kustutud kaardilt pärast 1923. aastat
- Krusensterni järv Butia poolsaarel Kanada põhjaosas[4]
- Krusensterni kraater Kuu peal[5]
- Ipomoea Krusensternii troopiline taim[5]
- Krusensternia[5]
- Papilio Krusensternia liblikas, Papilio Rumianzovia alamliik[5]
- Krusensterni saared Middendorffi lahe lähedal Kara meres said oma nime Otto Paul von Krusenstern järgi.[6]
Perekond
14. september 1801 abiellus Adam Johann Juliana Charlotte von Taubega (1784–1849) Järvakandi mõisast, kes oli Otto Reinhold von Taube (1726–1798) ja Krape mõisast (Kroppenhof) Lätist pärit Christina Juliana Strandmanni (1745- ) tütar.
Abielust sündisid:[7]
- Otto von Krusenstern (vene: Николай Иванович Крузенштерн; 1802–1881), kindralleitnant – Tula, Orjoli ja Vladimiri kuberner, abiellus Jelizaveta Akinfijevaga (1821–1892), kes oli kindralmajor Fjodor Akinfievi ja Natalja Rimski-Korsakova tütar
- Julius von Krusenstern (vene: Александр Иванович Крузенштерн; 1807–1888; ru), Poola kindralkuberneri kantseleidirektor Varssavis, Elisabeth Fuhrmanni (1821–1878) abikaasa
- Paul von Krusenstern (1809–1881), viitseadmiral ja polaaruurija, abiellus 1832. aastal August von Kotzebue tütre Wilhelmine von Kotzebuega (1812–1851) ja 1853. aastal krahvitar Pauline Luise Emilla von Zeppeliniga (1828–1887), oli maadeuurija Otto Paul von Krusensterni (vene: Павел Павлович Крузенштерн; 1834–1871) isa
- Emil von Krusenstiern (1811–1867), elas ja töötas Riias, abiellus 1852 Sophie Butzkowskiga (1835–1903)
- Charlotte Friedrika Julie von Krusenstern (1816–1881), 1846 abiellus Preisi diplomaadi ja kirjaniku Felix Theodor von Bernhardiga (1802–1885), kes oli Saksa keeleteadlase ja kirjaniku August Ferdinand Bernhardi (1769–1820) ja Saksa luuletaja ja näitekirjaniku Sophie Tiecki (1775–1833) poeg.
- Julie Wilhelmine Luise von Krusenstern (1819–1876),
Esivanemad
Adam Johann von Krusensterni esivanemad | ||||
Adam Johann von Krusenstern (1770–1846) |
Johann Friedrich von Krusenstern (1724–1791) |
Ewert Philipp von Krusenstern (1676–1748) |
Adolf Friedrich von Krusenstern (1652–1687) |
Philipp von Krusenstiern (1597–1676) |
Maria Müller | ||||
Johanna Katharina von Taube | Ewert von Taube | |||
Katharina von Wrangell | ||||
Ewa Christina von Paykull (surnud 1773) |
Otto Johann von Paykull (surnud 1719) |
Johann Friedrich von Paykull (surnud 1719) | ||
Elisabeth von Lode (maetud 1688) | ||||
Anna Margaretha von Wrangell | Fromhold Jürgen von Wrangell | |||
Anna Margaretha von Aderkas | ||||
Christine Friederike von Toll (1730–1804) |
Johann Heinrich von Toll (1694–1768) |
Friedrich von Toll (surnud 1720) |
Christoffer von Toll | |
Anna von Saß | ||||
Magdalene Helene von Derfelden (sündis 1664) |
... | |||
... | ||||
Dorothea Elisabeth von Baggehufwudt | Rötger Johan von Baggehufwudt | Nils von Baggehufwudt | ||
Katharina von Tiesenhausen | ||||
Gertrude Helene von Treyden (maetud 1702) |
Hans von Treyden | |||
... |
Kirjandus
- Krusenstern, A. J. von (1810–1812). Reise um die Welt in den Jahren 1803, 1804, 1805 und 1806. Peterburi (teine trükk Berliin 1811–1812).
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend)CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)
- "Worter-Sammlungen aus den Sprachen einiger Volker des ostlichen Asiens und der Nordwestkuste von Amerika" (СПб., 1813) saksa keeles;
- "Memoire sur une carte du detroit de la Sonde et de la rade de Batavia" (СПб., 1813) prantsuse keeles;
- "Beitrage zur Hydrographie d. grosseren Oceane" (Leipzig, 1819) saksa keeles;
- Lõunamere atlas, "Собрание сочинений, служащих разбором и изъяснением Атласа Южного моря" (СПб., 1823, 1826; дополнение, СПб., 1835 – 1836)
- Löwenstern, Hermann Ludwig von (2003). The first Russian voyage around the world: The journal of Hermann Ludwig von Löwenstern 1803–1806. Fairbanks: University of Alaska Press. Lk 510 lk. ISBN 1889963453.
{{cite book}}
: eiran tundmatut parameetrit|coauthors=
, kasuta parameetrit (|author=
) (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust:|year=
(juhend)
- Nevski, Vladimir (1957). Vene lipu all ümber maailma. Sarjast Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lk 226 lk.
{{cite book}}
: eiran tundmatut parameetrit|coauthors=
, kasuta parameetrit (|author=
) (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust:|year=
(juhend)
Viited
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 L. Auerbach, Kuulus meresõitja. J. Krusensterni 100. surmapäevaks, Õhtuleht, 24.08.1946
- ↑ http://www.virumaa.info/turism/kuhu_minna/Kiltsi_loss_ja_admiral_A._J._von_Krusensterni_m%C3%A4lestustuba.place_id-189
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 Имена на морской карте
- ↑ 4,0 4,1 Крузенштерн Иван Федорович
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 ВОКРУГ СВЕТА С КРУЗЕНШТЕРНОМ
- ↑ [1]
- ↑ "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland" Görlitz. 1930. Lk. 104–105
Välislingid
- Admiral Adam Johann von Krusensterni maailmareisist Eesti Ajalooarhiivi lehel
- Krusensterni kaarte Venemaa Rahvusraamatukogus
- Marat Gainullin: Последняя почесть, Molodjož Estonii, 31. oktoober 2001
- Marat Gainullin: Конфликт, Molodjož Estonii, 15. juuli 2002
- Kiltsi mõis Eesti mõisaportaalis
- Hagudi mõis Eesti mõisaportaalis
- Adam Johann von Krusenstern Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA