Theodor von Bernhardi

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Felix Theodor von Bernhardi)

Felix Theodor von Bernhardi (6. november 1802 Berliin, Preisi kuningriik12. veebruar 1885 Schöpstal-Kunnersdorf, Saksimaa kuningriik) oli Preisi diplomaat ja ajaloolane.

Theodor von Bernhardi oli keeleteadlase August Ferdinand Bernhardi (1769–1820) ja kirjaniku Sophie Tiecki poeg.

Lapsepõlv ja haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast vanemate lahutust 1807. aastal elas Theodor emaga, kes Roomas tutvus baltisakslase Karl Georg von Knorringiga (Aruküla mõisnik) ja kellega abiellus 1810. aastal. Theodori lapsepõlv möödus Roomas, Viinis ja Münchenis. 1812. aastal kolis Theodor koos ema ja võõrasisaga Münchenist Eestimaa kubermangu Ervita mõisa.

Bernhardi õppis aastatel 1820–1823 Heidelbergi ülikoolis ajalugu, matemaatikat ja tänapäeva keeli, 1924. aastal Pariisis ja seejärel Milanos hispaania ja itaalia filoloogiat ning kunstiajalugu.

Peterburis[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast ema surma (1833. aastal Tallinnas; maeti Kopli kalmistule) naasis Bernhardi Berliini, kus ta käis tihedalt läbi skulptorist onu Christian Friedrich Tieckiga.

1834. aastal sõitis rahakitsikuses vaevlev Bernhardi onu soovitusel ja toel Peterburi, kus sai töökoha keisri kantseleis. Tegi ka kirjatööd ajaloolasena (eriti heraldika alal) ja literaadina.

1846. aastal ta abiellus ja 1851. aastal asus koos perega elama Saksimaa kuningriiki, kus ostis Schöpstal-Kunnersdorfis mõisa.

Diplomaat ja ajaloolane[muuda | muuda lähteteksti]

1866. aastal saadeti ta Preisi kuningriigi esindajana Itaalia kuningriiki eesmärgiga veenda ministrite nõukogu esimeest kindral Alfonso La Marmorat üles astuma sõjas Austria vastu (1866) Preisi liitlasena. Vastav leping sõlmitigi. Aastatel 1869–1871 täitis Bernhardi analoogilisi valitsuse ülesandeid Hispaanias ja Portugalis.

1871. aastast tegeles Bernhardi põhiliselt ajalooteadusega, kuid osaliselt pühendas end sellele ka 1850.–1860. aastatel. 1856. aastal ilmus tal Leipzigis kindral Karl Wilhelm von Tolli elulooraamat.

1873. aastal tõsteti Felix Theodor Bernhardi aadliseisusse (von Bernhardi).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Theodor von Bernhardi abiellus 12. augustil 1846 Kiltsi mõisas Adam Johann von Krusensterni tütre Charlotte Friedrika Julie von Krusensterniga (1816 Lohu mõis – 1881).

Theodor von Bernhardi vend Wilhelm Bernhardi (1800–1878) oli literaat, vennapoeg Wilhelm Bernhardi (1834–1921) ajaloolane ja Peterburis sündinud poeg Friedrich von Bernhardi (1849–1930) oli Preisi ratsaväekindral ja sõjaajaloolane.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Versuch einer Kritik der Gründe, die für großes und kleines Grundeigentum angeführt werden (Petersburg 1849);
  • Denkwürdigkeiten aus dem Leben des kaiserl. russ. Generals von der Infanterie Carl Friedrich Grafen von Toll (Leipzig 1856);
    • Denkwürdigkeiten aus dem Leben des russischen Generals Karl Wilhelm von Toll (2. Aufl., Leipzig 1865–66, 4 Bde.);
  • Geschichte Russlands und der europäischen Politik in den Jahren 1814-31 (das. 1863–77, Bd. 1–3) (unvollendet geblieben, sie geht nur bis 1822);
  • Vermischte Schriften (Berlin 1879, 2 Bd.)
  • Seine Tagebuchaufzeichnungen Aus dem Leben Theodor von Bernhardis erschienen postum.

Tõlked eesti keelde[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bernhardi, Theodor. Kindral Carl von Toll (1777–1842). Aruküla. Tõlkinud Koidu Uustalu. Kirjastus Greif, 1999.