Vene-Ameerika Kompanii
Vene-Ameerika Kompanii oli Venemaa Keisririigis kaubanduse edendamiseks 8. juulil 1799 asutatud kompanii, mis tegutses kuni Alaska müümiseni 1867.
Ülemad[muuda | muuda lähteteksti]
Kompanii ülemad olid ka Vene-Ameerika kubernerid.[1]
| Jrk nr | Nimi | Ametiaeg |
|---|---|---|
| 1. | Aleksandr Baranov (1747–1819) | 9. juuli 1799 – 11. jaanuar 1818 |
| 2. | Ludwig von Hagemeister (1780–1833) | 11. jaanuar 1818 – 24. oktoober 1818 |
| 3. | Semjon Janovski (1788–1876) | 24. oktoober 1818 – 15. september 1820 |
| 4. | Matvei Muravjov (1784–1826) | 15. september 1820 – 14. oktoober 1825 |
| 5. | Pjotr Tšistjakov (1790–1862) | 14. oktoober 1825 – 1. juuni 1830 |
| 6. | Parun Ferdinand von Wrangell (1797–1870) | 1. juuni 1830 – 29. oktoober 1835 |
| 7. | Ivan Kuprejanov (1800–1857) | 29. oktoober 1835 – 25. mai 1840 |
| 8. | Arvid Adolf Etholén (1798–1876) | 25. mai 1840 – 9. juuli 1845 |
| 9. | Mihhail Tebenkov (1802–1872) | 9. juuli 1845 – 14. oktoober 1850 |
| 10. | Nikolai Rozenberg (1807–1857) | 14. oktoober 1850 – 31. märts 1853 |
| 11. | Aleksandr Rudakov (1817–1875) | 31. märts 1853 – 22. aprill 1854 |
| 12. | Stepan Vojevodski (1805–1884) | 22. aprill 1854 – 22. juuni 1859 |
| 13. | Johan Hampus Furuhjelm (1821–1909) | 22. juuni 1859 – 2. detsember 1863 |
| 14. | Vürst Dmitri Maksutov (1832–1889) | 2. detsember 1863 – 18. oktoober 1867 |
Vene-Ameerika kompanii loomise eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
18. sajandi keskpaigas alustas Venemaa maadeavastusreiside suunamist seni veel suhtelistelt tundmatusse Kaug-Itta. Esimene keiser Peeter I poolt saadetud maadeavastaja oli Vitus Bering, kellel keiser käskis uurida Kaug-Ida alasid ning leida tee Indiasse. 1728. aastal tegi Bering esimese avastusreisi, mille käigus läbis väina, mis nüüd kannab Beringi väina nime, ja jõudis Vaiksest ookeanist Põhja Jäämerre. Aastal 1741 tegi Vitus Bering veel ühe avastusretke Alaska rannikule, tagasiteel ta aga suri Komandorisaartel. Beringi nime kannavad tänapäeval selles piirkonnas mitu geograafilist objekti: Beringi väin, Beringi meri, Beringi saar ja Beringi liustik.
Pärast meretee avastamist Põhja-Ameerika mandri looderannikule ning Aleuutide saarestiku loodusrikkuste kohta teabe levitamist, laiendasid sinna – selle ajani mitte kellegi maale – oma karusnahakaubandust Siberi ettevõtlikud kaupmehed.
1778. aastal avastas meretee Põhja-Ameerika mandri looderannikule ka inglise päritolu kapten James Cook, kelle järel suundusid nendele aladele karusnaha ja loodusvarade järele ingliskeelsed kaupmehed, kelle vastu võitlemiseks ning tugeva majandusühistu loomiseks moodustas Grigori Ivanovitš Šelehhov seni tegutsenud umbes 70 üksikust kaubandusettevõttest ühe ühise juhtimisega Venemaa-Ameerika kompanii (Российско-американская компания). Kompanii arengustrateegiaks pakkus Šelehhov laienemise seni veel mitte kellelegi kuuluvatel Põhja-Ameerika mandri looderanniku aladel – alates Beringi väinast kuni Hispaania Californiani – ning kaubandussuhete loomise Manila, Kantoni, Bostoni ja New Yorgiga. Sellele oleks järgnenud kogu kompanii Venemaa keisririigi kaitse alla võtmine ning edasine laienemine Hawaii saartele ning Venemaa laevastiku tugibaasi loomine sinna Venemaa huvide kaitsmiseks Vaiksel ookeanil[2].
1799. aastal asutatud kompanii osanikud asusid Peterburis, kohapeal Alaskal asutatud Uus-Arhangelski linnas aga juhtis kompanii tegevust kompanii ülem, kes oli ühtlasi ka Vene-Ameerika kuberner.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Alaska's Government Officials Since 1790: Governors of Russian America". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. mai 2010. Vaadatud 9. oktoobril 2009.
- ↑ "А. Вандам. Геополитика и геостратегия". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. mai 2006. Vaadatud 15. mail 2006.