Inglismaa kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 45. rida: | 45. rida: | ||
===Reformatsioon=== |
===Reformatsioon=== |
||
{{Vaata|Reformatsioon}}, ''[[Protestantism]]'', ''[[Anglikaani kirik]]'', ''[[Westminster Abbey]]'' |
{{Vaata|Reformatsioon}}, ''[[Protestantism]]'', ''[[Anglikaani kirik]]'', ''[[Westminster Abbey]]'' |
||
Inglismaa kuningas Henry VIII (1509–1547) ei pooldanud [[Martin Luther]]i õpetust, kuid pooldas reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Inglismaal moodustati Henry VIII poolt Anglikaani kirik, Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas. Kuninga ettepanekul keeldus [[Inglismaa parlament]] paavsti [[kuuria]]le makse tasumast, kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti ja kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks. |
|||
===Ususõjad Hispaaniaga=== |
|||
Inglismaa protestandist kuninganna [[Elizabeth I]] ja Hispaania [[rooma-katoliku kirik]]u pooldaja kuninga [[Felipe II]] vägede vahel toimunud sõjategevue lõpetas Hispaania [[Võitmatu Armaada]] häving [[1588]]. aastal. Eelnevalt olid inglise piraadid ([[Francis Drake]] jt.) olid juba aastaid Hispaania ja [[Hispaania koloniaalimpeerium]]i vahel kurseerinud laevu rüüstanud, lisaks toetas Inglise kuninganna Elizabeth aktiivselt [[Madalmaad]]e [[Madalmaade ülestõus|ülestõusu]] Hispaania ülemvõimu vastu. |
|||
===Inglise–Šoti personaalunioon=== |
===Inglise–Šoti personaalunioon=== |
||
[[1603]]. suri lastetu [[Elizabeth I]] ning Inglismaa troonile tõusis James I nime all [[Šotimaa kuningas]] [[James VI]], mis tähendas, et Inglismaa ja [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa]] moodustasid [[personaalunioon]]i. |
[[1603]]. suri lastetu [[Elizabeth I]] ning Inglismaa troonile tõusis James I nime all [[Šotimaa kuningas]] [[James VI]], mis tähendas, et Inglismaa ja [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa]] moodustasid [[personaalunioon]]i. |
||
Redaktsioon: 15. juuli 2014, kell 15:23
|
Inglismaa kuningriik Kingdom of England | |
|
[[Fail:
 |125px|ääris]][[Fail:
.svg) |75px]] | |
| Riigipea | Inglismaa kuningas |
|---|---|
| Pealinn |
Winchester (kuni 1066) Westminster (alates 1066) |
| Religioon | kuni 1533. aastani katoliiklus, hiljem anglikaani |
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas aastail 927–1649 ja 1660–1707. Kuningriik hõlmas Inglismaa ja 13. sajandist ka Walesi, samuti mitmeid ümbritsevad saari.
Ajalugu
Inglismaa kuningriigi alguseks peetakse 927. aastat, mil Athelstan viis lõpule väikeste anglosaksi kuningriikide ühendamise.
Normannide vallutus
1066. aastal vallutas Normandia hertsog William Vallutaja Inglismaa.
Pikemalt artiklis Normanni vallutus Inglismaal, Hastingsi lahing
Plantagenet' dünastia
1154-1485 valitses Inglismaad viisteist Plantagenet'de monarhi. Dünastia vanem haru valitses Henry II-st kuni Richard II kukutamiseni 1399. aastal. Seejärel valitses pool sajandit noorem haru, Lancasterid, kuni see põrkus Rooside sõjas Yorki haruga. Kolme Lancasteri kuninga järel läks kroon kolme Yorki kuninga kätte, kellest viimane, Richard III, langes Bosworthi lahingus 1485.
Plantagenet'de ajal kujunes Inglismaal eripärane Inglise kultuur ja kunst. Seda edendasid mõned kuningad, kes olid "Inglise luule isa" Geoffrey Chauceri patroonid. Tollane populaarseim arhitektuuristiil oli gooti arhitektuur. Igapäevaelu ja kultuuri mõjutas Must Surm.
Pikaajaline mõju konstitutsioonilise õiguse arengule oli kuningas John Maata kinnitatud Magna Cartal, samast perioodist pärineb ka Inglismaa parlamendi institutsioon.
13. sajandil ühendati kuningriigiga Wales, aastatel (1455–1487) toimus kuninga Edward III (1312–1377) järeltulijate Plantagenetide dünastiasse kuuluva Lancasteri ja Yorki dünastia vahel Inglise trooni üle (Rooside sõda).
Inglise–Prantsuse rivaliteet
Inglismaa kuninga, Anjou krahvi ja Normandia hertsogi Henry II valitsusajal (1154–1189) muutus Inglismaa kuningriik Euroopa üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid Friedrich Barbarossa Saksa-Rooma riigile. Henry käes oli peaaegu pool Prantsusmaad, Normandia ja Akvitaania, mis alates Plantagenetite dünastiasse kuuluva Henry II võimulesaamisest oli noile kuulunud. Prantsusmaa kuninga Philippe II valitsusajal, aastail 1180–1223 õnnestus tal John Maata valitsusajal pärast Bouvinesi lahingu võitmist 1214. aastal, kus prantslased võitsid inglasi ja Saksa-Rooma keisrit Otto IV-t, piirata Inglise kuningate valdusi Euroopa mandril.
Ajastu välispoliitikat kujundas suuresti Saja-aastane sõda (1337-1453) Inglismaa ja Prantsusmaa kuningriikgi vahel
Tudorite Inglismaa
- Pikemalt artiklis Tudorid (1485–1603), Henry VIII. Elizabeth I.
Reformatsioon
- Pikemalt artiklis Reformatsioon, Protestantism, Anglikaani kirik, Westminster Abbey
Inglismaa kuningas Henry VIII (1509–1547) ei pooldanud Martin Lutheri õpetust, kuid pooldas reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Inglismaal moodustati Henry VIII poolt Anglikaani kirik, Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas. Kuninga ettepanekul keeldus Inglismaa parlament paavsti kuuriale makse tasumast, kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti ja kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks.
Ususõjad Hispaaniaga
Inglismaa protestandist kuninganna Elizabeth I ja Hispaania rooma-katoliku kiriku pooldaja kuninga Felipe II vägede vahel toimunud sõjategevue lõpetas Hispaania Võitmatu Armaada häving 1588. aastal. Eelnevalt olid inglise piraadid (Francis Drake jt.) olid juba aastaid Hispaania ja Hispaania koloniaalimpeeriumi vahel kurseerinud laevu rüüstanud, lisaks toetas Inglise kuninganna Elizabeth aktiivselt Madalmaade ülestõusu Hispaania ülemvõimu vastu.
Inglise–Šoti personaalunioon
1603. suri lastetu Elizabeth I ning Inglismaa troonile tõusis James I nime all Šotimaa kuningas James VI, mis tähendas, et Inglismaa ja Šotimaa moodustasid personaaluniooni.
Inglise kodusõda
1641. aastal algas Inglise kodusõda (1642–1651), mis viis Charles I kukutamise ja kuningriigi kaotamiseni 1649. aastal. Inglise Vabariik (1649–1660).
Inglise restauratsioon, monarhia taastamine. Kuulus revolutsioon (1688). Kuningavõim taastati 1660. aastal (Stuartite restauratsioon).
Inglismaa ja Šotimaa ühendkuningriik
1707. aasta Act of Union-iga ühendati Šotimaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik, mis alates 1603. aastast olid olnud personaalunioonis (Inglismaa ja Šotimaa monarhid: James I, Charles I, Oliver Cromwell, Richard Cromwell, Charles II, James II, Mary II, William III, Anne ) - Suurbritannia kuningriigiks (1707–1801).