Postimees: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 78. rida: | 78. rida: | ||
| ISSN = |
| ISSN = |
||
}} |
}} |
||
1886. aastal alustas Postimehe väljaandmist ühiskonnategelane [[Karl August Hermann]]. [[1891]]. aastal sai Postimehest esimene eestikeelne [[päevaleht]]. 1896. aastal ostsid ajalehe rahvusmeelsed Tartu haritlased. Toimetaja [[Jaan Tõnisson]]i juhtimisel sai Postimehest tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber võimekaid kultuuritegelasi nagu [[August Kitzberg]], [[Anna Haava]] ja [[Karl August Hindrey]]. Jaan Tõnisson oli ajalehe pikaajaline [[peatoimetaja]] ka iseseisvas Eesti Vabariigis. |
|||
Aastatel 1905–1917 oli ajaleht [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]], 1917–1919 [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatliku Erakonna]], 1919–1932 [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] ja aastatel 1932–1935 [[Eesti Rahvuslik Keskrakond|Eesti Rahvusliku |
Aastatel 1905–1917 oli ajaleht [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]], 1917–1919 [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatliku Erakonna]], 1919–1932 [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] ja aastatel 1932–1935 [[Eesti Rahvuslik Keskrakond|Eesti Rahvusliku Keskerakonna]] häälekandja. Üldpoliitilistes küsimustes oli Postimees mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Moodsatesse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse töölisliikumisse suhtus ajaleht tõrjuvalt. Kirjandusküsimustes jäi leht konservatiivseks. |
||
5. oktoobril 1927 andis [[Karlis Tennisons]] Postimehele [[Buddha]] õnnistuse<ref>Karlis Tennisons Bürgermusses kuradiga võitlemas. Vaba Maa, 7. oktoober 1927, nr. 235, lk. 6</ref>. |
5. oktoobril 1927 andis [[Karlis Tennisons]] Postimehele [[Buddha]] õnnistuse<ref>Karlis Tennisons Bürgermusses kuradiga võitlemas. Vaba Maa, 7. oktoober 1927, nr. 235, lk. 6</ref>. |
||
Redaktsioon: 6. juuni 2013, kell 09:55
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
|
See artikkel räägib Eesti ajalehest; kirjade kojukandja kohta vaata artiklist kirjakandja. Edasi suunab siia; teiste samanimeliste kohta vaata lehelt Edasi (täpsustus). |
 | |
 1. jaanuar 1857 esileht | |
| Tüüp | Päevaleht |
|---|---|
| Omanik | Schibsted |
| Väljaandja | AS Postimees |
| Peatoimetaja | Merit Kopli (veebruar 2009) |
| Arvamustoimetaja | Neeme Korv |
| Sporditoimetaja | Peep Pahv |
| Kujunduse toimetaja | Jaanus Koov |
| Asutatud | 1886 |
| Keel | eesti, vene |
| Toimetus | Tallinn |
| Sõsarajalehed | Pärnu Postimees, Järva Teataja, Sakala, Valgamaalane, Virumaa Teataja |
| ISSN | 1406-0981 |
Postimees on Tartus 1886. aastal Karl August Hermanni poolt asutatud eesti ajaleht. Leht on täiesti politikaleht, aga saab ka teadusest ja põllutööst hoolega kirjutama. Ajaleht on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust (1857).
Omanikud ja toimetajad
- 1886–1896, Karl August Hermann, toimetaja;
- 1896–1935, Jaan Tõnisson, peatoimetaja (vaheaegadega);
- 1941–1944, Aleksander Oinas, Karl August Hindrey;
- Olaf Utt, 1955–1961 ajalehe Edasi toimetaja asetäitja (toimetuse asejuht)
- Eduard Värav, "Edasi" esimene toimetaja;
- –1992, Mart Kadastik, (Edasi/Postimehe peatoimetaja ;
- 1992–1998, Vahur Kalmre, peatoimetaja;
- 1997–2000, Marko Mihkelson, peatoimetaja;
- 2000–2003, Urmas Klaas, peatoimetaja;
- 2003–2004, Tarmu Tammerk, peatoimetaja;
- Mart Kadastik, peatoimetaja kohusetäitja;
- 2005–, Merit Kopli, peatoimetaja;
- 2011–, Anvar Samost, vastutav peatoimetaja ja juhatuse esimees
Päevaleht Postimees toimetus asub Maakri tänaval, Tallinnas ja lisalehe Tartu Postimees toimetus Gildi tänaval, Tartus.
Postimehe peadirektor oli Toomas Issak ja alates 1998. aastast Erik Roose.
Postimehe väljandja AS Postimees ainuomanik on Eesti Meedia Group, mille suuromanik on Norra kontsern Schibsted, juhatuse esimees on Mart Kadastik. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Tiraaž 63 000 kuni 64 000 eksemplari. Septembris 2009 oli keskmine tiraaž 58 400.
7. novembrist 2005. aastal ilmub Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustavad tõlked eestikeelsest lehest ja teine pool on originaalmaterjal. Trükiarv oli 2010. aasta märtsikuus 12 200[1].
Postimehel ilmub kultuurilisa "Arter".
Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal aasta inimese.
Postimehe sisu on peetud poliitiliselt kallutatuks ja lehte on nimetatud Eesti Reformierakonna poliitiliseks häälekandjaks.[2]
Ajalugu
| Tüüp | Päevaleht |
|---|---|
| Väljaandja |
EKP Tartu Linnakomitee EKP Tartu Rajoonikomitee Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Tartu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja |
| Keel | eesti, vene |
| Toimetus | Tartu |
1886. aastal alustas Postimehe väljaandmist ühiskonnategelane Karl August Hermann. 1891. aastal sai Postimehest esimene eestikeelne päevaleht. 1896. aastal ostsid ajalehe rahvusmeelsed Tartu haritlased. Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai Postimehest tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber võimekaid kultuuritegelasi nagu August Kitzberg, Anna Haava ja Karl August Hindrey. Jaan Tõnisson oli ajalehe pikaajaline peatoimetaja ka iseseisvas Eesti Vabariigis.
Aastatel 1905–1917 oli ajaleht Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–1919 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–1932 Eesti Rahvaerakonna ja aastatel 1932–1935 Eesti Rahvusliku Keskerakonna häälekandja. Üldpoliitilistes küsimustes oli Postimees mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Moodsatesse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse töölisliikumisse suhtus ajaleht tõrjuvalt. Kirjandusküsimustes jäi leht konservatiivseks.
5. oktoobril 1927 andis Karlis Tennisons Postimehele Buddha õnnistuse[3].
Ajalehel olid lisad: satiirilisa "Sädemed" (1905–1934), "Lasteleht" (1901–1940), "Tervis" (1903–1931), "Elu" (1905–1917).
Pärast Teise maailmasõja jõudmist Eesti aladele väljaandmine ajutiselt katkes, leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajateks olid Aleksander Oinas ja Karl August Hindrey.
1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis ajaleht Eesti NSV-s nimetust Edasi.
Ajalehe nimetus "Postimees" taastati 1990. aastal.
Viited
- ↑ EALL liikmeslehtede keskmised tiraažid 2010
- ↑ Kadri Must, Lea Kiivit, Aimar Altosaar, Rein Org, Ott Lumi "Avalik kiri Schibsted Grupi juhatusele" Eesti Päevaleht, 15.02.2005 (vaadatud 08. oktoobril 2011)
- ↑ Karlis Tennisons Bürgermusses kuradiga võitlemas. Vaba Maa, 7. oktoober 1927, nr. 235, lk. 6
Kirjandus
- “Postimees 1857-1907: 50-aastase kestuse mälestuseks” (juubelialbum; sisu: Anton Jürgenstein, "Postimehe" ajalugu; August Kitzberg, "Postimehe" kaastöölised). Postimees, Tartu 1909, 260 lk.
- Epp Lauk, “Jaan Tõnissoni ajakirjanduslikust tegevusest” – Keel ja Kirjandus 1994, nr. 3, lk. 133–144
- Krista Aru, „Eesti ajakirjanduselu ümberkorraldamise katsed XIX sajandi lõpul” – Keel ja Kirjandus 1997, nr. 2, lk. 95–105
- Krista Aru, „Jaan Tõnisson tahtis Postimeest ja sai Postimehe“ – Akadeemia 1997, nr. 2, lk. 227–244
- Krista Aru, „Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnisoni“ – Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, Tartu 1998, lk. 13–61 (lisatud lk. 62–105 valik Jaan Tõnissoni artikleid)
- Krista Aru, „Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis sellele järgnes“ – Tuna 2006, nr. 1, lk. 116–128.
Välislingid
- Postimehe koduleht
- Eesti Meedia Group'i koduleht
- Schibsted'i koduleht (norra ja inglise keeles)
- Krista Aru, „Milleks, millest ja kuidas tervendati “Postimeest" 1935. aastal” (ka bibliograafia) (Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 1996, lk. 11–33)
- Krista Aru, „Tõnisson kasvatas rahvas eneseusku“ (Jaan Tõnisson 130) (EPL 22. 12. 1998, lk. 10)
- Eesti Kultuurfilm rv. 18/1938- Ajaleht "Postimees" ladumine ja trükkimine