Reostaat: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Suwa (arutelu | kaastöö)
40 363 muudatust
+{{Mall:Elektroonika}}
{{toimeta}}
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}
[[Image:Potentiometer symbol Europe.svg|thumb|110px|Märgistus elektriskeemides]]
[[Image:Pot schemA.svg|thumb|110px|Märgistus elektriskeemides USA]]
[[Pilt:Potentiometer symbol Europe.svg|thumb|110px|Märgistus elektriskeemides]]
[[Image:Trimmer resistor as rheostat symbol GOST.svg|thumb|110px|Seadetakistite tähised]]
[[Pilt:Pot schemA.svg|thumb|110px|Märgistus elektriskeemides USA]]
[[Image:Trimmer resistor symbol GOST.svg|thumb|110px|]]
[[Pilt:Trimmer resistor as rheostat symbol GOST.svg|thumb|110px|Seadetakistite tähised]]
[[Image:Variable resistor as rheostat symbol GOST.svg|thumb|110px|]]
[[Pilt:Trimmer resistor symbol GOST.svg|thumb|110px|]]
[[Pilt:Variable resistor as rheostat symbol GOST.svg|thumb|110px|]]
⚫
'''Reostaat''' on [[muuttakisti]], mis on sujuvalt või astmeliselt reguleeritav [[Traat|traadist]] või voolujuhtiva kihiga (kihttakisti) [[aktiivtaksiti]], millel on liikuv kontakt ehk liugur. Liugur liigub mööda takistuse elektrit juhtivat pinda, muutes püsikontaktide ehk [[otsväljastus]]te ja liugkontakti vahelist takistust. Astmeliselt ümberlülituvatel reostaatidel peab ümberlülitus toimuma katkestusvabalt.


⚫
Reostaate iseloomustavad erinevalt püsi[[takisti]]te tavatunnustele lisaks [[reguleertunnusjoon]] ja kulumiskindlus.
⚫
'''Reostaat''' on [[muuttakisti]], mis on sujuvalt või astmeliselt reguleeritav [[Traat|traadist]] või voolujuhtiva kihiga (kihttakisti) [[aktiivtaksiti]], millel on liikuv kontakt ehk liugur. Liugur liigub mööda takistuse elektrit juhtivat pinda, muutes püsikontaktide ehk [[otsväljastus]]te ja liugkontakti vahelist takistust. Astmeliselt ümberlülituvatel reostaatidel peab ümberlülitus toimuma katkestusvabalt.

⚫
Reostaate iseloomustavad erinevalt [[Takisti|püsitakistite]] tavatunnustele lisaks [[reguleertunnusjoon]] ja kulumiskindlus.


Reguleertunnusjoone ehk funktsionaalse karakteristiku järgi eristatakse lineaarseid ja mittelineaarseid reostaate, kus mittelineaarsed takistid jagunevad omakorda logaritmilisteks, eksponentsiaalseteks ja siinuselisteks.
Reguleertunnusjoone ehk funktsionaalse karakteristiku järgi eristatakse lineaarseid ja mittelineaarseid reostaate, kus mittelineaarsed takistid jagunevad omakorda logaritmilisteks, eksponentsiaalseteks ja siinuselisteks.


Kulumiskindlus väljendatakse töötsüklites (pööretes), mis [[reguleertakisti]]tel on vahemikus 5 000 ... 20 000 pööret ja [[seadetakisti]]tel mitte üle 1 000 pöörde.
Kulumiskindlus väljendatakse töötsüklites (pööretes), mis [[reguleertakisti]]tel on vahemikus 5–20 tuhat pööret ja [[seadetakisti]]tel mitte üle 1000 pöörde.


Reostaat on seade mille takistust muutes reguleeritakse [[elektriahel]]a [[voolutugevus]]t ja [[pinge]]t ning on elektriskeemi alati ühendatud kahes punktis st üks otsaväljastustest on ühendatud liugkontaktiga. Reostaat lülitust kasutatakse elektroonikaskeemides, juhtimis- ja jõuahelates käivitus ning töörežiimi muutmiseks.
Reostaat on seade mille takistust muutes reguleeritakse [[elektriahel]]a [[voolutugevus]]t ja [[pinge]]t ning on elektriskeemi alati ühendatud kahes punktis st üks otsaväljastustest on ühendatud liugkontaktiga. Reostaat lülitust kasutatakse elektroonikaskeemides, juhtimis- ja jõuahelates käivitus ning töörežiimi muutmiseks.
17. rida: 17. rida:
Ehituslikult eristatakse pöörd ja lükand- ning reguleer- ja [[seadetakisti|seadetakisteid]].
Ehituslikult eristatakse pöörd ja lükand- ning reguleer- ja [[seadetakisti|seadetakisteid]].
Takistuskeha ehituse poolest eristatakse:
Takistuskeha ehituse poolest eristatakse:

*kihtakisteid – isoleerainest alusele on kantud elektrit juhtiv takistuskiht;
*kihtakisteid – isoleerainest alusele on kantud elektrit juhtiv takistuskiht;
*massitakisteid – silindriline või risttahukakujuline takistuskeha on läbinisti elektrit juhtivast ainest;
*massitakisteid – silindriline või risttahukakujuline takistuskeha on läbinisti elektrit juhtivast ainest;
26. rida: 25. rida:
==Erinevaid reostaate==
==Erinevaid reostaate==
<gallery>
<gallery>
Image:Potentiometer.jpg|Reguleertakisti
Pilt:Potentiometer.jpg|Reguleertakisti
Image:Faders.jpg|Reguleerliugtakistid
Pilt:Faders.jpg|Reguleerliugtakistid
Image:pot1.jpg|Traadist reguleertakisti
Pilt:pot1.jpg|Traadist reguleertakisti
Image:PCB variable resistors.jpg|Seadetakistid
Pilt:PCB variable resistors.jpg|Seadetakistid
Image:Drahtwid.jpg|Seadetakisti
Pilt:Drahtwid.jpg|Seadetakisti
</gallery>
</gallery>


39. rida: 38. rida:
== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
* [[Takistus]]
* [[Takistus]]
* [[Takisti]]
* [[Muuttakisti]]
* [[Seadetakisti]]
* [[Potentsiomeeter]]
* [[Potentsiomeeter]]
* [[Reostaatandur]]
* [[Reostaatandur]]


== Välislingid ==
== Välislingid ==
* [http://sound.westhost.com/pots.htm Reostaatidest algajatele (Inglise keeles)]
* [http://sound.westhost.com/pots.htm Reostaatidest algajatele] (inglise keeles)


{{Mall:Elektroonika}}
{{Mall:Elektroonika}}



{{commonskat|Potentiometers|Reostaat}}
{{commonskat|Potentiometers|Reostaat}}
57. rida: 52. rida:
[[Kategooria:Takisti]]
[[Kategooria:Takisti]]


<!-- interwiki -->
[[en:Potentiometer]]
[[en:Potentiometer]]
[[ru:Реостат]]
[[ru:Реостат]]

Redaktsioon: 30. detsember 2010, kell 23:37

Märgistus elektriskeemides
Märgistus elektriskeemides USA
Seadetakistite tähised

Reostaat on muuttakisti, mis on sujuvalt või astmeliselt reguleeritav traadist või voolujuhtiva kihiga (kihttakisti) aktiivtaksiti, millel on liikuv kontakt ehk liugur. Liugur liigub mööda takistuse elektrit juhtivat pinda, muutes püsikontaktide ehk otsväljastuste ja liugkontakti vahelist takistust. Astmeliselt ümberlülituvatel reostaatidel peab ümberlülitus toimuma katkestusvabalt.

Reostaate iseloomustavad erinevalt püsitakistite tavatunnustele lisaks reguleertunnusjoon ja kulumiskindlus.

Reguleertunnusjoone ehk funktsionaalse karakteristiku järgi eristatakse lineaarseid ja mittelineaarseid reostaate, kus mittelineaarsed takistid jagunevad omakorda logaritmilisteks, eksponentsiaalseteks ja siinuselisteks.

Kulumiskindlus väljendatakse töötsüklites (pööretes), mis reguleertakistitel on vahemikus 5–20 tuhat pööret ja seadetakistitel mitte üle 1000 pöörde.

Reostaat on seade mille takistust muutes reguleeritakse elektriahela voolutugevust ja pinget ning on elektriskeemi alati ühendatud kahes punktis st üks otsaväljastustest on ühendatud liugkontaktiga. Reostaat lülitust kasutatakse elektroonikaskeemides, juhtimis- ja jõuahelates käivitus ning töörežiimi muutmiseks.

Ehituslikult eristatakse pöörd ja lükand- ning reguleer- ja seadetakisteid. Takistuskeha ehituse poolest eristatakse:

  • kihtakisteid – isoleerainest alusele on kantud elektrit juhtiv takistuskiht;
  • massitakisteid – silindriline või risttahukakujuline takistuskeha on läbinisti elektrit juhtivast ainest;
  • traattakisteid – takisti on mähitud isoleerlusele takistustraadist (konstantaan, nikroom).

Reostaatideks kutsutakse kõnekeeles ka võimsaid muudetava takistusega traattakisteid.

Erinevaid reostaate

  • Reguleertakisti
    Reguleertakisti
  • Reguleerliugtakistid
    Reguleerliugtakistid
  • Traadist reguleertakisti
    Traadist reguleertakisti
  • Seadetakistid
    Seadetakistid
  • Seadetakisti
    Seadetakisti

Kirjandus

  • Lembit Abo "Raadioseadmete üksikosad" Valgus, Tallinn 1981, lk 211, lk 219–226
  • "Tehnikaleksikon" Valgus, Tallinn 1981

Vaata ka

Välislingid

Pooljuhtseadised
Dioodid
Transistorid
Türistorid
Elektrovaakum-
seadised
Optoelektroonika
seadised
Piesoelektrilised
komponendid
Passiivkomponendid
Takistid
Kondensaatorid
Induktiiv-
komponendid
Muud komponendid
ja seadised
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Reostaat&oldid=2324155"