Eestimaa konsistoorium
 | See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium. Lisateavet artikli arutelust |
Eestimaa konsistoorium (ka Eestimaa provintsiaalkonsistoorium) oli 17. sajandi keskpaigast 1919. aastani[1] Eestimaal Tallinnas Toompeal tegutsenud Rootsi riigikiriku Evangeelse luterliku kiriku, VELK Eestimaa konsistooriumiringkonna, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku kiriku haldusorgan.
Eestimaa konsistoorium asus Tallinnas Douglase tänav 3.
Eestimaa konsistooriumi juhtis aastatel 1622–1919 Eestimaa Evangeelse luterliku kiriku kõrgeim vaimulik juht Eestimaa superintendent, aastast 1638 Eestimaa piiskop[2].
Kuninglik konsistoorium Tallinna
[muuda | muuda lähteteksti]1638. aastal nimetati Tallinna ja Eestimaa piiskopiks Joachim Jhering ning temast sai samal aastal loodud vaimulikest liikmetest koosneva Tallinna kuningliku konsistooriumi eesistuja (president). Talle 2. juunil 1638 antud kuninglik instruktsioon oli kuni 1686. aasta Rootsi kirikuseaduse kehtestamiseni Eestimaa kirikukorralduse ja valitsemise põhialus.[3]
Rootsiaegne Eestimaa Provintsiaalkonsistoorium tegutses Toompeal ja Provintsiaalkonsistooriumile allusid Eestimaa luterlike praostkondade (Harju, Järva, Viru, Maa-Lääne, Ranna-Lääne ja Saarte-Lääne praostkond) maakogudused ja Toompea Tallinna toomkirik ning Provintsiaalkonsistooriumi juhtis Eestimaa piiskop.
17. sajandi alguseks oli ka Tallinna linnas välja kujunenud Saksa luterlike linnadele tüüpiline territoriaalkiriku kirikuvalitsus, Tallinna rae ja vaimulikkonna esindajatest koosnev Tallinna linnakonsistoorium. Konsistooriumi esimees oli üks Tallinna bürgermeistritest ja aseesimees Tallinna superintendent. 1686. aasta Rootsi kirikuseadusega kaotati alamkonsistooriumid ja allutati Tallinna linna vaimulikkond 1692. aastast Eestimaa piiskopile ning toomkapiitlile.
Pikemalt artiklis Eestimaa piiskop
Eestimaa provintsiaalkonsistoorium
[muuda | muuda lähteteksti]Harku kapitulatsiooniaktiga 29.9.1710 Põhjasõjas anti Tallinna linnale selle varasem episkopaalõigus. Eestimaa provintsiaalkonsistoorium organiseeriti 15.3.1715 ja kuni 1833. aastani juhtisid Eestimaa kiriklikku elu selle konsistooriumi esimesed assessorid ehk Tallinna Rüütli- ja Toomkiriku ülemvaimulikud. Eestimaa rüütelkond soovis endale kiriku suhtes ka kõiki neid õigusi, mis olid olnud varem Rootsi kuningal Eestimaa kiriku suhtes. Rüütelkond nõudis ka piiskopiameti kaotamist ja konsistooriumi esimeheks Eestimaa rüütelkonna maanõuniku määramist. Tüli kestis 1743. aastani, mil senat otsustas asja rüütelkonna kasuks[4]. Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi (saksa k. Estländische Provinzialkonsistorium) presidendiks oli Eestimaa rüütelkonna maanõunik, kelle abiks oli Toomkoguduse ülemõpetaja[5] ja ülejäänud liikmed olid (kuni 1832. aastani), vaimulikud: praostid ja lihtpastorid, kõrgemaks kiriklikuks kohtuks oli nn. ülem-apellatsioonikohus.
VELK Eestimaa konsistoorium
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast 1832. aasta kirikuseadust (millega kadusid mitmed kohalikud e provintsiaalkonsistooriumid (Saaremaa provintsiaalkonsistoorium, Tartu linnakonsistoorium, Pärnu linnakonsistoorium jne)[6]) nimetati konsistooriumi kui Eestimaa konsistooriumiringkonna Eestimaa provintsikonsistoorium[1]. Pärast Tallinna rae kaotamist, 1890. aastal, ühendati Tallinna konsistoriaalringkond Eestimaa konsistoriaalringkonnaga.
Eestimaa konsistooriumi koosseis 1914. aastal: president: parun Alfred Rosen-Wichterpal, Eestimaa rüütelkonna maanõunik; asepresident: Daniel Burchard Lemm, kindralsuperintendent.
Ilmik-assessorid: Alexander von Weiss, Ernst Samson von Himmelstjerna. Vaimulikud assessorid: Konrad von zur Mühlen, Tallinna Niguliste koguduse pastor; Max Krause, Viru-Nigula koguduse pastor. Sekretär, aadli Vaeslastekohtu sekretär. Sekretär ja tõlk: Roman von Bodisco, asjaajaja ja notar: Roman von Bodisco[7].
1919 Tallinnas loodi kirikukongressil Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (EELK) esimene kirikuvalitsus ehk EELK Konsistoorium, koosseisus: piiskop Jakob Kukk, vaimulikud assessorid Johan Kõpp ja Jaan Lattik, konsistooriumi abipresident dr. Friedrich Akel (presidendiks oli kogu aeg piiskop), ilmalikud assessorid Viktor Kargaja ja G. Soosaar[8]
Konsistooriumi presidendid
[muuda | muuda lähteteksti]- Johann Jacob Pfeiff (1613–1676), Eestimaa konsistooriumi president ja Tallinna Toomkiriku saksa koguduse pastor.[9]
- Abraham Winkler vanem (1606–1657), Eestimaa konsistooriumi president ja Tallinna Toomkiriku saksa koguduse pastor
- 1658–1664 Andreas Virginius, Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa piiskop
- 1684–1695 Johann Engelhardt Bender (1623–1699), Eestimaa konsistooriumi direktor
- Christopher Engelbrecht von Kursell (1685–1756), Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- 1738–1743 Jakob Heinrich von Ulrich (surnud 1743), Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- 1749–1762 Georg Johann von Stackelberg, Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Georg Ludwig von Wrangell[10] (1726–1796), Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- 1787–1802 Otto Friedrich von Stackelberg, Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- 1803–1815 Hermann Ludwig von Löwenstern (1748–1815), Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- 1815, Reinhold Gottlieb von Maydell (1771−1846), Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Wilhelm Peter Georg Adolph von Wrangell (1831–1894), Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- 1847[11]– Georg Wilhelm Theodor von Ungern-Sternberg (1797–1868), Eestimaa konsistooriumi president[12] ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Eduard von Maydell (1830–1899), Eestimaa evangeelse luteriusu konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- 1910–1911 Ferdinand von Wrangell (1863–1911), Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Alfred von Rosen (1850–1921), Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi president, Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Otto von Lilienfeld (1865–1940), Eestimaa evangeeliumi luteriusu konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium
- Eestimaa konsistooriumi vaimulikud assessorid
- VELK Eestimaa konsistooriumiringkond
- Saaremaa konsistoorium, Liivimaa ülemkonsistoorium
- Tallinna linnakonsistoorium, Tartu linnakonsistoorium
- EELK Konsistoorium, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) valitsus
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 5. köide: KONJ–LÕUNA. Tallinn: Valgus, 1990, lk 12.
- ↑ Eestimaa ülemsuperintendent, Eeesti Ajalooarhiiv, EAA.1188
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi fond Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium - 1187
- ↑ PIISKOPKONDADE AJALUGU LUTERLIKUST ROOTSI AJAST KUNI EESTI VABARIIGINI, eelk.ee (vaadatud 13.07.2022)
- ↑ Tallinna Toomkirik 700-aastane, Waba Maa, nr. 254, 28 oktoober 1935
- ↑ Moskva Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi arhiivifond (F 1629) Moskva Ajaloo Keskarhiivis, www.ra.ee
- ↑ DIE EVANGELISCH-LUTHERISCHE KIRCHE IN RUSSLAND. 1914.
- ↑ Kirik ia kool (10 ) Luteri kirik Eesti Vabariigis, Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 28 jaanuar 1981
- ↑ TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Pfeiff, Johann Jacob
- ↑ Adressbuch der Revalischen Statthalterschaft. Vom Jahre 1787. Gedruckt mit Lindforscheschen Schriften, seite 62
- ↑ Georg Vilhelm Teodor Ungern-Sternberg. Lantråd i Estland 1845-01-18. Preses i konsistoriet i Reval 1847. Död 1868, www.adelsvapen.com
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 449