Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Liivimaa ülemkonsistoorium)

Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium (1633–1833)
Liivimaa Provintsiaalkonsistoorium (1833–1919)

Moodustatud 1633
Peakorter Tartu (1633–1699)
Pärnu (1699–1710)
Riia (1710–1918)
Juhtkond Liivimaa superintendent
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi pitsat, pildil keskmine. Johann Christoph Brotze kogust

Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium oli Liivimaa evangeelse kiriku kõrgem kirikuvalitsemisasutus aastatel 16331919.

Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Luteriusu evangeeliumi kiriku valitsusorgan Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium (saksa keeles Des Liefländischen Ober Consistorii) moodustati Rootsi kuningriigi Idamereprovintsis Liivimaa provintsis 18. märtsil 1633 Liivi- ja Ingerimaa ning Karjala lääni kindralkuberneri Johan Skytte poolt välja antud Liivimaa konsistoriaal- ja kirikuvisitatsioonikorralduse alusel. Enne seda tegutses Liivimaal Gustav II Adolfi poolt 1622. aastal Liivimaa superintendendiks nimetatud Riia ülempastor Hermann Samson.

Konsistooriumi ülesandeks oli Liivimaa kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahendamine.

Liivimaa Provintsiaalkonsistoorium[muuda | muuda lähteteksti]

1832. aastal kinnitati "Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus", millega loodi Venemaa evangeelne luterlik kirik, kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Kõik Venemaa keisririigis asunud luterlikud kirikud jagunesid kaheksaks konsistoriaalseks ringkonnaks, mida valitses Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium (Evangeeliumi Luteriusu Üldkonsistoorium) ja järelevalvet teostas Venemaa Keisririigi Siseministeerium.

30. novembril 1833 nimetati Liivimaa ülemkonsistoorium valitseva senati seadlusega ümber Liivimaa Provintsiaalkonsistooriumiks. Konsistooriumi ülesandeks oli ringkonna kirikute juhtimine ja vaimulik kohus, pastorite ametisse määramine ja nende tegevuse kontrollimine, usuõpetuse õpetamise kontrollimine koolides, perekondlike küsimuste, lahutuste ja kiriklikku sekkumist nõudvate üleastumiste läbivaatamine.

1890. aastal liideti Liivimaa konsistooriumipiirkonna Liivimaa konsistooriumiga Tallinna, Eestimaa ja Saaremaa konsistoorium.

1917. aastal pärast Liivimaa kubermangu Lõuna-Eesti alade liitmist ühisesse Eestimaa kubermangu 30. märtsil 1917, ühendati 18. veebruaril 1918 Liivimaa Eesti ala ka kiriklikult Eestimaaga ja Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati Eestimaa konsistooriumile kõik luteriusu kogudused Eestis.

Konsistooriumi koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi liikmete hulka kuulusid, selle moodustamisel kaheksa liiget: ilmalik president ehk direktor, superintendent, kolm ilmalikku ja kolm vaimulikku kaasistujat (assessorit) ning sekretär. Direktori ja superintendendi kinnitas ametisse Liivimaa provintsiaalvalitsus või Rootsi kuningas. 1648. aastast olid konsistooriumi liikmeteks ainult vaimulikud. 1662. aastal taastati Liivimaa konsistooriumis ilmalikud kaasistujad. Konsistooriumi presidendiks määrati superintendent, tema asetäitjaks ilmalik president.

Lisaks Liivimaa konsistooriumile asutati kolme peamisse Liivimaa linna – Riiga, Tartusse ja Koknesesse – kolm alamkonsistooriumi, kuhu kuulusid praost, kaks vaimulikku ja kaks ilmikliiget.

Pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist Põhjasõja käigus 1710. aastal Vene tsaaririigi poolt taastati 1710. aastal andis Vene tsaari täievolilise esindaja Liivimaal Gerhard Johann von Löwenwolde poolt 1634. aasta Liivimaa ülemkonsistoorium segakonsistooriumina. Ülemkonsistooriumi juhtis maanõunikust direktor, liikmete hulka kuulusid ülemsuperintendent, kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat (assessorit). Direktori valis rüütelkond, teised liikmed kinnitas ametisse kindralkuberner konsistooriumi ettepanekul. Ülemsuperintendendi nimetas ametisse kindralkuberner Liivimaa rüütelkonna esildisel.

1832. aasta "Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse" alusel oli Liivimaa ja ka teiste ringkonna eesotsas oli (provintsiaal)konsistoorium, mida finantseeriti riigieelarvest.

Liivimaa provintsiaalkonsistooriumi presidendiks oli ilmalik isik ja asepresidendiks vaimulikust ülemsuperintendent, liikmeiks kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat[1]. Konsistooriumi liikme amet oli eluaegne. Provintsiaalkonsistooriumid allusid järelevalve korras Venemaa Keisririigi Siseministeerium ja Peterburis asuvale üldkonsistooriumile. Provintsiaalkonsistooriumi asepresidendi kohal oli juhtivvaimulik, keda Saaremaa, Tallinna ja Riia ringkonnas nimetati superintendendiks.

Liivimaa superintendent[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Liivimaa superintendent.

Liivimaa kindralsuperintendent[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Liivimaa kindralsuperintendent.

Töökorraldus[muuda | muuda lähteteksti]

1636. aastal jagati Liivimaa konsistoriaalringkondadeks, mille eesotsas olid Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumile ehk ülemkonsistooriumile alluvad alamkonsistooriumid ning 1650. aastal loodi maakonna tasandil kirikuvalitsemisinstitutsioonina ülemkirikueestseisja amet, kes tegeles kiriku majandusasjadega ja kirikliku kohtuga.

1686. aastal Rootsi vastuvõetud kirikuseaduse kehtestamisega moodustati lisaks Eestimaa piiskopkonnale neli uut superintendentkonda: Liivimaa, Riia, Saaremaa ja Ingerimaa superintendentkond; seadus jõustus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal koos kohalike muudatustega lõplikult 1690. aastate algupoolel. Ülemkirikueestseisja amet ja alamkonsistooriumid likvideeriti, seoses mõisate riigistamisega kadus paljudes kihelkondades mõisnike patronaadiõigus.

Pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist Põhjasõja käigus 1710. aastal Vene tsaaririigi poolt taastati 1711. aastal Tartus ja Pärnus ülemkonsistooriumile alluvad linna- ehk alamkonsistooriumid. 1714. ja 1739. aasta korraldustega allutati ülemkonsistoorium mittekiriklikes küsimustes Liivimaa õuekohtule, kiriklikes Liivi- ja Eestimaa asjade justiitskolleegiumile ning 1727. aasta maapäeva otsusega taastati ülemkirikueestseisjate ametid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]