Eestimaa konsistoorium

Eestimaa konsistoorium (ka Eestimaa provintsiaalkonsistoorium) oli 1629–1919. aastani Eestimaal Tallinnas Toompeal tegutsenud Rootsi riigikiriku Evangeelse luterliku kiriku, VELK Eestimaa konsistooriumiringkonna, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku kiriku haldusorgan.

Eestimaa konsistooriumi hoone, Douglase tänav/Kiriku plats 3 Tallinnas Toompeal

Eestimaa konsistoorium asus Tallinnas Douglase tänav 3.

Eestimaa konsistooriumi juhtis Rootsi ajal kuni 1710. aastani Eestimaa piiskop Eestimaa Evangeelse luterliku kiriku kõrgeim vaimulik juht Eestimaa superintendent, aastast 1638 Eestimaa piiskop. Eestimaa konsistooriumi ülemsuperintendent oli ühtlasi Tallinna Toomkiriku ülempastor. Vene valitsusajal oli provintsiaalkonsistooriumi ja VELK Eestimaa konsistooriumiringkonnas konsistooriumi presidendiks, ilmalik Eestimaa rüütelkonna maanõunik.

Kuninglik konsistoorium Tallinnas

1638. aastal nimetati Tallinna ja Eestimaa piiskopiks Joachim Jhering ning temast sai samal aastal loodud vaimulikest liikmetest koosneva Tallinna kuningliku konsistooriumi eesistuja (president). Talle 2. juunil 1638 antud kuninglik instruktsioon oli kuni 1686. aasta Rootsi kirikuseaduse kehtestamiseni Eestimaa kirikukorralduse ja valitsemise põhialus.

Rootsiaegne kuninglik konsistoorium Tallinnas tegutses Toompeal ja konsistooriumile allusid Eestimaa luterlike praostkondade (Harju, Järva, Viru, Maa-Lääne, Ranna-Lääne ja Saarte-Lääne praostkond) maakogudused ja Toompea Tallinna toomkirikut ning konsistooriumi juhtis Eestimaa piiskop.

17. sajandi alguseks oli ka Tallinna linnas välja kujunenud Saksa luterlike linnadele tüüpiline territoriaalkiriku kirikuvalitsus, Tallinna rae ja vaimulikkonna esindajatest koosnev Tallinna linnakonsistoorium. Konsistooriumi esimees oli üks Tallinna bürgermeistritest ja aseesimees Tallinna superintendent. 1686. aasta Rootsi kirikuseadusega kaotati alamkonsistooriumid ja allutati Tallinna linna vaimulikkond 1692. aastast Eestimaa piiskopile ning toomkapiitlile. Karl XI poolt 30. novembril 1692 Eestimaa piiskopkonna jaoks välja antud Rootsi 1686. aasta kirikuseaduse täiendusega, muutus Eestimaa territoriaalkirik Rootsi territoriaalkiriku üheks Eestimaa piiskopkonnaks ja sellega liideti ka Tallinna territoriaalkirik.

 Pikemalt artiklis Eestimaa piiskop

Alates 17. sajandist toimus Eestis kohtupidamine luterlikus kirikus konsistooriumites. Vaimulike süüasju arutas esmase kohtualluvuse korras konsistoorium, rängemad kuriteod anti üle kaelakohtutele ehk kriminaalõigusemõistmisele, kuid ka seal said konsistooriumi liikmed olla arutamise juures.

Eestimaa provintsiaalkonsistoorium

Harku kapitulatsiooniaktiga 29. septembrist 1710 Põhjasõjas anti Tallinna linnale selle varasem episkopaalõigus. Eestimaa provintsiaalkonsistoorium organiseeriti 15. märtsil 1715 ja kuni 1833. aastani juhtisid Eestimaa kiriklikku elu selle konsistooriumi esimesed assessorid ehk Tallinna Rüütli- ja Toomkiriku ülemvaimulikud. Eestimaa rüütelkond soovis endale kiriku suhtes ka kõiki neid õigusi, mis olid olnud varem Rootsi kuningal Eestimaa kiriku suhtes. Rüütelkond nõudis ka piiskopiameti kaotamist ja konsistooriumi presidendiks Eestimaa rüütelkonna maanõuniku määramist. Tüli kestis 1743. aastani, mil senat otsustas asja rüütelkonna kasuks. Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi (saksa k. Estländische Provinzialkonsistorium) presidendiks oli Eestimaa rüütelkonna maanõunik, kelle abiks oli Toomkoguduse ülemõpetaja ja ülejäänud liikmed olid (kuni 1832. aastani), vaimulikud: praostid ja lihtpastorid.

Konsistooriumi kõrgemaks kiriklikuks kohtuks oli nn. ülem-apellatsioonikohus.

VELK Eestimaa konsistoorium

Pärast 1832. aasta kirikuseadust (millega kadusid mitmed kohalikud e provintsiaalkonsistooriumid (Saaremaa provintsiaalkonsistoorium, Tartu linnakonsistoorium, Pärnu linnakonsistoorium jne)) nimetati konsistooriumi kui Eestimaa konsistooriumiringkonna Eestimaa provintsikonsistoorium. Pärast Tallinna rae kaotamist, 1890. aastal, ühendati Tallinna konsistoriaalringkond Eestimaa konsistoriaalringkonnaga.

Eestimaa konsistooriumi koosseis 1914. aastal: president: parun Alfred Rosen-Wichterpal, Eestimaa rüütelkonna maanõunik; asepresident: Daniel Burchard Lemm, kindralsuperintendent.

Ilmik-assessorid: Alexander von Weiss, Ernst Samson von Himmelstjerna. Vaimulikud assessorid: Konrad von zur Mühlen, Tallinna Niguliste koguduse pastor; Max Krause, Viru-Nigula koguduse pastor. Sekretär, aadli Vaeslastekohtu sekretär. Sekretär ja tõlk: Roman von Bodisco, asjaajaja ja notar: Roman von Bodisco.

 Pikemalt artiklis VELK Eestimaa konsistooriumiringkond

Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium

1919 Tallinnas loodi kirikukongressil Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (EELK) esimene kirikuvalitsus ehk EELK Konsistoorium, koosseisus: piiskop Jakob Kukk, vaimulikud assessorid Johan Kõpp ja Jaan Lattik, konsistooriumi abipresident dr. Friedrich Akel (presidendiks oli kogu aeg piiskop), ilmalikud assessorid Viktor Kargaja ja G. Soosaar

 Pikemalt artiklites EELK Konsistoorium, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Konsistooriumi presidendid

• Johann Jacob Pfeiff (1613–1676), Eestimaa konsistooriumi president ja Tallinna Toomkiriku saksa koguduse pastor.
• Abraham Winkler vanem (1606–1657), Eestimaa konsistooriumi president ja Tallinna Toomkiriku saksa koguduse pastor
• 1658–1664 Andreas Virginius, Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa piiskop
• 1684–1695 Johann Engelhardt Bender (1623–1699), Eestimaa konsistooriumi direktor ehk president
• –1729, Adam Johann von Uexküll (1662–1729), Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa maanõunik
• Christopher Engelbrecht von Kursell (1685–1756), Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa maanõunik
• 1738–1743 Jakob Heinrich von Ulrich (surnud 1743), Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi president ja Eestimaa maanõunik
• 1749–1762 Georg Johann von Stackelberg, Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi president ja Eestimaa maanõunik
• Georg Ludwig von Wrangell (1726–1796), Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi president ja Eestimaa maanõunik
• 1787–1802 Otto Friedrich von Stackelberg, Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi president ja Eestimaa maanõunik
• 1803–1815 Hermann Ludwig von Löwenstern, Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi president ja Eestimaa maanõunik
• 1815–1846, Reinhold Gottlieb von Maydell (1771−1846), Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi president ja Eestimaa maanõunik
  • 1834–1862, Carl Christian Friedrich Rein, Eestimaa superintendent ja konsistooriumi asepresident
• 1847–1868, Georg Wilhelm Theodor von Ungern-Sternberg (1797–1868), VELK Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi ilmalik president ja Eestimaa maanõunik
  • 1863–1887, Ernst Wilhelm Woldemar Schultz, Eestimaa superintendent ja konsistooriumi asepresident
• 1868–1879, Otto von Lilienfeld (1805–1896), VELK Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi ilmalik president ja Eestimaa maanõunik
• 1880–1882, Alexander von Grünewaldt (1805–1886), VELK Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi ilmalik president ja Eestimaa maanõunik
• 1882–1899, Eduard von Maydell, VELK Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi ilmalik president ja Eestimaa maanõunik
  • 1888–1904, Magnus Heinrich Ferdinand Leopold Hörschelmann, Eestimaa superintendent ja konsistooriumi asepresident
• 1884–1894, Wilhelm Peter Georg Adolph von Wrangell (1831–1894), Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa maanõunik
• 1893–1902, Otto von Lilienfeld (1865–1940), Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa maanõunik
  • 1904–1918, Daniel Burchard Lemm, Eestimaa superintendent ja konsistooriumi asepresident
• 1910–1911 Ferdinand von Wrangell (1863–1911), VELK Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa maanõunik
• 1911, Georg Friedrich Wilhelm Alfred von Rosen (1850–1921), VELK Eestimaa konsistooriumi president, Eestimaa maanõunik
  • 1918–1919, Wilhelm Kentmann, Eestimaa superintendent ja konsistooriumi asepresident
• Otto von Lilienfeld (1865–1940), VELK Eestimaa konsistooriumipresident ja Eestimaa maanõunik

Vaata ka

• Kategooria:Eestimaa konsistooriumi vaimulikud assessorid
• Saaremaa konsistoorium, Liivimaa ülemkonsistoorium
• Tallinna linnakonsistoorium

Kirjandus

• Eduard Paucker, Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker", Reval 1885, seite 1

Välislingid

• Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis