Eesti Üliõpilaste Seltsi maja

Eesti Üliõpilaste Seltsi maja 2017. aastal

Eesti Üliõpilaste Seltsi maja on hoone Tartus aadressil Jaan Tõnissoni tänav 1, mis kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsile.

Hoonet on nimetatud eesti rahvusliku arhitektuuri esimeseks esindajaks ja see on arvatud kultuurimälestiseks.

Ajalugu

EÜS-i maja 1914. aasta postkaardil

EÜS-i maja 2008. aastal

EÜS-i maja 2023. aastal

Maja projekt telliti Georg Hellatilt, ehitusmeister oli Jüri Tease. Ehitus algas 1901. aasta kevadel ja hoone valmis 1902. aastaks. "Heinrich Koppelile kuuluva elumaja" projekt registreeriti Jurjevi linnavalitsuse ehitusosakonnas 21. aprillil/4. mail 1901.

11. septembril 1902 õnnistas Jakob Hurt maja sisse.

1914–1919 oli maja rekvireeritud sõjaväehaigla tarbeks.

1912. aastaks oli maja seltsile kitsaks jäänud ning otsustati hoonet laiendada. Karl Menningu arvates tulnuks maja kui diletantlik üldse maha müüa ja ehitada mõnesse vaiksemasse kohta päris uus hoone. Esitati mitu projekti, kuid lõpuks viidi ellu organisatsiooni vilistlase Artur Kirsipuu 1928. aastal valminud projekt. Ehitustööd – veevarustuse, kanalisatsiooni ja keskkütte rajamise – võttis enda peale vilistlane Johann Ostrat. 1930. aasta aprillis pidas selts aastapäevapidustused juba uues majas, kuid suveks jäi maja tühjaks ning hoonesse tuli majavamm. 1931. aastal vajus käsikambri lagi saali ja koridori alt sisse. 1933. aastal tehti remont, kus vahetati majavammi kahjustatud osad ja paigaldati keskküte.

1935. aastal muudeti ruumid luksuslikumaks: ehitati kamina-, söögi- ja vahetuppa tammest parkettpõrandad ning seinapaneelid tamme- ja mahagonvineeriga.

Nõukogude okupatsiooni ajal kasutas hoonet Tartu Riiklik Ülikool. Aastatel 1959–1972 paiknes seal Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskus, kus asus ka Eesti esimene elektronarvuti Ural-1, mis asendati mõne aasta pärast Ural-4-ga. 1971. aastal leidis EÜS-i majas raamatukogu tarbeks ehitatud ruumis koha Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet. 1974. aastal läks maja kehakultuuriteaduskonna kasutusse ja mõnes ruumis tehti sisemisi ümberkorraldusi. Hoone katustati uuesti kivikatusega. Hoone tagastati EÜS-ile 1991. aastal.

Maja 100. aastapäevaks tehti uus projekt hoone renoveerimiseks ja 2002. aasta kevadel-suvel renoveeriti hoonet põhjalikult. Projekt valmis Raul Vaiksoo ja Kalju Palo koostööl. Lammutati osa ruumidevahelisi seinu, eluruum paigutati maja lõunaossa. Kolmas suurem ümberehitus oli raamatukogus, kus võeti lahti paneelrinnatis. Tehti ka uus lahendus keldrile, saalis värviti seinad mustatriibuliseks, millele vastukaaluks ülalt alla jooksev kuldne juugendornamentika. 12.–15. septembril 2002 peeti maja 100. aastapäeva pidustused. Aastatel 2007–2008 korrastati renoveerimistööde lõpetuseks soklikorrus ja krunt.

Arhitektuur

Telliskivihoone on projekteeritud juugendi mõjutustega rahvusromantilises stiilis.

Suures osas on lähtutud ajakirjas The Architectural Review 1900. aastal avaldatud noore ameerika arhitekti Frank Lloyd Wrighti joonistest.

Ehitis on liigendatud eri osadeks, mis on omaette ehitustasandil ning eraldi katustatud. Neid osi katab kohati mitmekorruseline telkkatus. Maja keskosa on kahekorruseline ja tõuseb ülejäänud majast kahe eenduva osaga esile. Horisontaalse liigenduse lisavad majale ühekorruselised külgehitised. Fassaadi punased tellised ja valge krohvipind moodustab omapärase rahvusliku vöökirjamustri. Hoone ehitati kivist keldriga. Ruumidele projekteeriti peegelvõlvitisega laed. Esiküljele kavandati kaaraknad ja suur etik, etiku nurgas on suur ümarsammas. Kastani tänava poole planeeriti esimene ehitusjärk ilma akendeta. Õuefassaadis on ovaalse sissepääsuga etik. Fassaadi ilmestavad läbi korruste asetsevad krohvist liseenid, teise korruse akende all on krohvist kassetid. Aknad on rõhutatud sillusega. Esimese korruse suur saal kaeti peegellaega ja kaunistati trafaretse juugendornamendiga. Raamatukokku ehitati ruumi ümbritsev galerii. Trepikoda kaunistasid kaared ja nišid. 1904. aastal märgiti, et majas asub 12 tuba.

Mitmesugust

1906. aastal esitleti Eesti Üliõpilaste Seltsi majas Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi eestvõttel koostatud kunstinäitust. Kui varem oli kunstitöid eksponeeritud põllumajandusnäituse raames, siis seekord võeti see ette suuremalt ja leiti eraldi ruumid. See sai hiljem tuntuks esimese eesti kunsti näitusena.

EÜS-i majas sõlmiti 1920. aastal Soome Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping. Maja Soome toas on sellele pühendatud väljapanek.

Seltsi aias on võimalik vaadelda Kastani 27 maja tulemüürile tehtud seinamaalingut. EÜS-i ideekavandite konkursi võitis tänavakunstnik Hapnik. Seinamaaling, mis sisaldab mitut Tartule omast sümbolit, avati pidulikult 29. augustil 2015.

Hoone sisevaateid

• 
  Fuajee
• 
  Hall
• 
  Soome tuba
• 
  Vapituba
• 
  Elutuba
• 
  Saal
• 
  Raamatukogu

Kirjandus

• Ants Hein. Maja kui sümbol: Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus. Hattorpe, 2007. ISBN 978-9985-9073-3-7

Välislingid

• Majast Eesti Üliõpilaste Seltsi kodulehel
• Virtuaaltuur
• Eesti Üliõpilaste Seltsi maja kultuurimälestiste riiklikus registris
• Ants Juske "Eesti Üliõpilaste Seltsi maja lugu sai kaante vahele" Eesti Päevaleht, 17. august 2007
• Karin Hallas-Murula "Maja, mis on sümbol" Sirp, 5. oktoober 2007 – Arvustus A. Heina raamatule "Maja kui sümbol: Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus". Hattorpe, 2007.
• "EÜSi majja tühjendati pulberkustuti" Tartu Postimees, 9. jaanuar 2014