Ural (arvuti)
Ural on Nõukogude Liidus aastatel 1959–1971 toodetud elektronarvutite seeria.
Esimene elektronavuti Eestis oli Urali seeria esimene mudel Ural-1 ning see paiknes TÜ arvutuskeskuses.
Urali esimene mudel töötati välja aastatel 1954-1955 Moskva Kalmõkovi nimelises arvutitehases, seeriatootmise läks see Penza arvutitehases. Aastatel 1957-1961 toodeti mõlemas tehases seeria esimest mudelit kokku 183 eksemplari.
Mudelid Ural-1 kuni Ural-4 põhinesid elektronlampidel, hilisem seeria Ural-11 kuni Ural-14 kasutas pooljuhte.
Urali nimest on tuletatud eesti keelde sõna "raal", mis on jäänud kasutuselt alla sõnale "arvuti".
Ural-1[muuda | muuda lähteteksti]
Tartu Riiklikus Ülikoolis 2. novembril 1959 käivitatud Ural oli Eesti esimene elektronarvuti. Sellel arvutil oli käsustikus 29 käsku, kiiruseks 100 tehet sekundis, sisselugemine perforeeritud filmilindilt 4500 arvu minutis ja mälu 1024 36-bitist sõna. Ural paigaldati seks tarbeks asutatud TÜ arvutuskeskuse majja Ülikooli tänav 18a, kus paiknes hoone vasakus tiivas esimesel korrusel. Arvuti võttis enda alla 90–100 m2 põrandapinda.[1][2]
Lisaks valikule Eesti esimese elektronarvuti detailidest säilitatakse Tartu Ülikooli arvutimuuseumis raali nimeplaati, mis kannab järjekorranumbrit 117.[2]
Ural-4[muuda | muuda lähteteksti]
Ural-4 jõudis Tartusse 1963. aasta maikuus ning asendas Ural-1 arvuti, mis kingiti 1965. aasta augustis Nõo Keskkoolile arvutiõpetuse läbiviimiseks. Ural-4 paigutati varem TÜ sõjalise algõpetuse kateedrile kuulunud ruumidesse Tõnissoni tänaval praeguses EÜS-i majas ning võttis enda alla kogu saali.[3][4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Alo Lõhmus: "Informaatik ennustab arvutitele peatset kadu" Postimees, 2. november 2009
- ↑ 2,0 2,1 Raimu Hanson (2. märts 2020). "Deltasse kolinud arvutimuuseum avas digitarkuse päevaks ukse". Tartu Postimees.
- ↑ "Maailm aastatel 1959 ja 1960" Eesti Päevaleht, 20. november 1999
- ↑ Tõravere observatoorium: Arvutid ja programmeerimine