Eesti rokkmuusika

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eesti rokkmuusika on rock-muusika Eestis viljeletav teatava Eesti rahvusliku omapäraga vorm. Enamjaolt on eristavaks tunnuseks vaid eestikeelsus, folk- ja etno-rocki puhul ka rahvamuusika kasutamine.

Rokkmuusika jõudmine Eestisse[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis hakkas rokkmuusika levima 1950ndate lõpul peamiselt tuntud raadiojaamade kesk- ja lühilainesaatjate (Radio Luxembourg jt) kaudu. Sellele aitas tublisti kaasa laiatarbemagnetofonide levik. Heliplaadid olid siis veel raskesti kättesaadavad. Nõukogude Liidus oli see nn Hruštšovi sula aeg, ja Lääne muusika suhtes olid võimud muutunud mõnevõrra leplikumaks, eriti pärast Nikita Sergejevitš Hruštšovi visiiti Ameerika Ühendriikidesse ja Ameerika Ühendriikide näitust Moskvas 1958. aastal. See polnud enam varase rock'n'roll'i ja rockabilly, vaid suurel määral juba elektrikitarri põhipillidena kasutava rock'i ja instrumentaalse rock'i (k.a surf-rocki) ajastu. Elektrikitarride puudumise tõttu hakati neid ise valmistama ja võimendina püüti kasutada toekamaid raadiovastuvõtjaid. Sellega saavutati väiksemates ruumides, nagu kodune garaaž või suurem keldriruum, üsnagi vastuvõetav heli (sound) selliste ansamblite, nagu The Shadows või The Ventures stiilis. Avalike esitusteni ja helisalvestusteni jõudsid sel perioodil vaid vähesed professionaalsed kitarristid (näiteks Emil Laansoo).

Rokkmuusika Eestis 1960ndatel[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti esitajate ja autorite seas hakati rokkmuusikaga avalikumalt tegelema 1960ndate keskpaiku. See oli aeg, kui maailmas sai populaarseks Suurbritannia biitmuusika, ennekõige mersey-beat ja seda esitavad bändid eesotsas ansambliga The Beatles.

Eestis tekkisid sel ajal elektrikitarrimuusikat esitavad ansamblid peaaegu igas suuremas koolis, ka põhikoolides (mis siis olid 8-klassilised). Enamik neist suutsid paremal juhul esineda mõne looga koolipeol, kuid väga vähesed neist pääsesid esinema suurematel lavadel.

Eesti esimesteks rokkansambliteks olid enamjaolt tolleaegseid Suurbritannia edetabeli Top 10 lugusid mängivad kõrgkooliõppurite bändid. 1960ndate tuntuimad bändid olid Juuniorid (esimene), Optimistid, Mikronid, Kontrastid ja Virmalised.

Hoolimata Nõukogude Liidu võimude ametlikust vastuseisust (rokkmuusikat nähti soovimatu Lääne mõjuna) said mõned bändid mitteametlikult päris kuulsaks. Nad mängisid tantsupidusid korraldavates klubides ja nimetasid ennast tantsumuusikaansambliteks.

Mõned bändid suutsid teha korralikke stuudiosalvestisi ja esineda paar korda televisioonis juba 1960ndate teisel poolel.

Progressiivne rokk Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses, kui rock'n'roll arenes mitmetes suundades (hard rock, art rock, progressiivne rokk jne) ja noorelt alustanud eesti muusikud vananesid, muutus rokkmuusika detailsemaks. Eestis sai kõige popimaks raske roki mõjutustega progressiivne rokk. 1960ndatel muusikukarjääri alustanud ja seda jätkanud muusikutest said tuntud isikud ning osa neist huvitus progressiivsest rokist väga. Progressiivse või nn intellektuaalse rokiga võidi näidata, et rokkmuusikal on sügavam tähendus.

Korralike muusikariistade puuduses polnud see kerge ülesanne. Õnneks leidusid mõned sellest huvitatud noored insenerid, nagu näiteks Härmo Härm, kes olid võimelised looma rokkbändidele sobivaid elektrikitarri efektiseadmeid (fuzz, wow jt) ja elektroonseid muusikainstrumente, nende hulgas isegi süntesaatoreid. Selle aja ansamblitest said neid kasutada vähesed, esimesena Keldriline Heli ehk Väntorel, mille liige Härmo Härm ka oli. Süntesaatorit mängis Sven Grünberg.

Oluline ansambel oli Ruja, kus laulja ja helilooja oli Rein Rannap.

Rokkmuusika Eestis 1970ndatel[muuda | muuda lähteteksti]

1970ndatel moodustati Eestis mitmeid rokkmuusikat esitanud ansambleid. Olulisemad nendest olid Fix, Apelsin ja Rock Hotel.

Hard rock Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Gunnar Graps ja Magnetic Band olid ühed esimesed hard rock'i esitajad Eestis.

Sellele järgnes disco-rock'i ajastu, ja mitmed Eesti lauljad ja ansamblid saavutasid Nõukogude Liidus väga suure tuntuse (Jaak Joala, Anne Veski, Tõnis Mägi, Marju Länik, Ivo Linna, Gunnar Graps jt).

Rokkmuusika Eestis 1980ndatel[muuda | muuda lähteteksti]

1980ndatel tekkis Eestis punk rock'i ansambleid.

Üldiselt oli Eesti rokkmuusika 1980ndatel pop-rock'iliku suunaga, eeskujudena The Europe jt. Tehti ka reggae-stiilis muusikat.

Rokkmuusikas tekkis taasiseseisvumise eel märkimisväärne isamaalise roki laine (Alo Mattiisen jt).

Rokkmuusika Eestis 1990ndatel[muuda | muuda lähteteksti]

1990ndatel oli Eestis riikliku iseseisvuse taastamise järel rokkmuusikas uus laine: Mr. Lawrence, Smilers, Vaiko Eplik jt.

Suured olid electropop'i, techno, trance'i ja räppmuusika mõjutused.

Eesti rokkmuusika jõudis lauluvõistlusele "Eesti Eurolaul", millest hiljem sai "Eesti Laul", mille võitja esindab Eestit Eurovisiooni Lauluvõistlustel.

Rokkmuusika Eestis 21. sajandil[muuda | muuda lähteteksti]

21. sajandil on Eesti rokkmuusikas märgatav olnud folk-rock'i ja etno-rock'i esiletõus.

2001. aastal võitis Eesti rokklaul "Everybody" Tanel Padari, Dave Bentoni ja ansambli 2XL esituses Eurovisiooni lauluvõistluse. Teistel Eestit esindanud rokklauludel nii hästi ei ole läinud.[1]

Lauluvõistlusest "Eesti Eurolaul" sai 2009. aastast lauluvõistlus "Eesti Laul", millel Eesti rokkmuusika on olnud esindatud märkimisväärselt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel".