Eesti NSV floora
"Eesti NSV floora" on 11-köiteline teaduslik teos Eesti taimestikust.
See on kõige täielikum ülevaade Eestis kasvavaist soontaimede liikide kohta. Haarab nii pärismaiseid kui ka võõrliike kasutades Cronquisti süsteemi.
Ilmus aastail 1953–1984, koostaja oli Zooloogia ja Botaanika Instituudi botaanika osakond, mille juures on ka Eesti suurim Eestist kogutud taimede teaduslik herbaarium (asub nüüd Eesti Maaülikoolis). Hakkas ilmuma August Vaga initsiatiivil, hiljem oli eestvedaja Liivia Laasimer.
Eraldi raamatuna on ilmunud "Eesti floora registrid" (toimetanud Vilma Kuusk ja Toomas Kukk) 1998. aastal.
Köiteid on illustreerinud Eduard Maaser (kd. 1 2.tr., 2, 3, 4, 7, 10), Guara Muuga (kd. 4, 6, 8, 9, 11), Vambola Maavara (kd. 2, 8), Eevart Arrak (kd. 4, 5, 8), Melanie Arrak (kd. 4, 5, 10), Albert Üksip (kd. 7), Salme Lill (kd. 3, 7) alias Salme Tuulse (kd. 4, 5, 8).
Köidete sisu[muuda | muuda lähteteksti]
- I köide – sõnajalgtaimed, okaspuud. Koostanud August Vaga, Karl Eichwald. Ilmus 1953, 2. trükk 1960.
- II köide – tulikalised, kukerpuulised, vesiroosilised, kardheinalised, paksulehelised, kivirikulised, roosõielised. Koostanud Karl Eichwald, Silvia Talts, August Vaga, Endel Varep. Ilmus 1956, 2. trükk 1962.
- III köide – liblikõielised, pärnalised, kassinaerilised, linalised, jänesekapsalised, kurerehalised, mungalillelised, piimalillelised, pukspuulised, näsiniinelised, hõbepuulised, kukesabalised, pajulillelised, vesikuuselised, ruudilised, vahulillelised, vahtralised, hobukastanilised, lemmaltsalised, türnpuulised, viinapuulised, kikkapuulised. Koostanud Karl Eichwald, Maret Kask, Silvia Talts, August Vaga, Endel Varep. Ilmus 1959.
- IV köide – araalialised, sarikalised, kontpuulised, kuslapuulised, madaralised, palderjanilised, uniohakalised, muskuslillelised, tobiväädilised, kaselised, pöögilised, porsalised, pähklipuulised, õlipuulised, emajuurelised, ubalehelised, koerakoolulised, angervarrelised, kassitapulised, siniladvalised, vesilehelised, karelehelised, maavitsalised, mailaselised. Koostanud Karl Eichwald, Jaan Eilart, Aino Kalda, Maret Kask, Aleksei Paivel, Silvia Talts, Linda Viljasoo. Ilmus 1969.
- V köide – vesihernelised, raudürdilised, huulõielised, keraslillelised, võrmilised, soomukalised, teelehelised, kuuskheinalised, vesitähelised, magunalised, ristõielised, reseedalised, kuldkannilised, kannikeselised, begoonialised, vesipipralised, kõrvitsalised, kellukalised, lobeelialised. Koostanud Jaan Eilart, Maret Kask, Vilma Kuusk, Liivia Laasimer, Elli Lellep, Visolde Puusepp, Silvia Talts, Linda Viljasoo. Ilmus 1973.
- VI köide – korvõielised. Koostanud Karl Eichwald, Maret Kask, Vilma Kuusk, Liivia Laasimer, Elli Lellep, Erna Peikel, Haide-Ene Rebassoo, Aliide Remmel, Alli Süvalepp, Silvia Talts, Helve Võsamäe, Albert Üksip. Ilmus 1978.
- VII köide – hunditubakad. Koostanud Albert Üksip. Ilmus 1961.
- VIII köide – naistepunalised, kanarbikulised, mustikalised, uibulehelised, seenlillelised, kukemarjalised, huulheinalised, linalehikulised, ööõielised, rebasheinalised, maltsalised, reiarohulised, nelgilised, portulakilised, mooruselised, kanepilised, nõgeselised, jalakalised, tatralised, tinajuurelised, nurmenukulised, pajulised. Koostanud Karl Eichwald, Kuulo Kalamees, Maret Kask, Heljo Krall, Vilma Kuusk, Viktor Masing, Aleksei Paivel, Visolde Puusepp, Aliide Remmel, Silvia Talts, Ülo Tamm, Linda Viljasoo. Ilmus 1971.
- IX köide – konnarohulised, luigelillelised, kilbukalised, rabakalised, õisluhalised, penikeelelised, heinmudalised, haneheinalised, meriheinalised, näkirohulised, liilialised, amarüllilised, võhumõõgalised, loalised, käpalised. Koostanud Karl Eichwald, Erich Kukk, Vilma Kuusk, Elli Lellep, Aime Mäemets, Haide-Ene Rebassoo, Rein Sander, Silvia Talts, Tiiu Trei, Linda Viljasoo. Ilmus 1984.
- X köide – lõikheinalised. Koostanud Karl Eichwald. Ilmus 1966.
- XI köide – kommeliinilised, kõrrelised, võhalised, lemlelised, jõgitakjalised, hundinuialised. Koostanud Vilma Kuusk, Silvia Talts, Linda Viljasoo. Ilmus 1979.