Nelgilised

Allikas: Vikipeedia
Nelgilised
Harilik põisrohi (Silene vulgaris)
Harilik põisrohi (Silene vulgaris)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Nelgilaadsed Caryophyllales
Sugukond: Nelgilised Caryophyllaceae

Nelgilised (Caryophyllaceae) on suur õistaimede sugukond nelgilaadsete seltsis. Siia sugukonda kuulub umbes 88 perekonda 2000 liigiga, Eestis ligi 50 liiki.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vars on tihti jämenenud sõlmekohtadega. Enamikul vastakud lineaalsed lehed ja viietiste õitega ebasarikõisikud. Vili kupar, pähklike või kuiv mari.

Levik ja kasvukohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nelgilised on kosmopoliitne sugukond rohttaimi, kes on kõige vormirohkemalt levinud põhjaparasvöötmes, lähistroopilises vahemerelises kliimavöötmes ja troopilistel mägede aladel. Lõunapoolkeral esineb nelgiliste perekondi suhteliselt vähe, sellele vaatamata kasvab seal maailma kõige lõunapoolsem kaheiduleheline õistaim – antarktika padikann (Colobanthus quitensis), kes on üks kahest Antarktikas kasvavast õistaimest. Nelgilised kasvavad sageli kuivematel, päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harvem metsas ja niiskemais kasvukohtades.

Paljusid selle sugukonna liike kasvatatakse dekoratiivtaimedena.

Perekonnad [1][muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Gypsophila L. (Psammophiliella Ikonn., Pseudosaponaria (F.N.Williams) Ikonn.) – kipslill
  • Mesostemma Vved.
  • Microphyes Phil. (Wangerinia E.Franz)
  • Minuartia L. (Alsinanthe (Fenzl) Rchb., Hymenella Moc. & Sesse, Lidia A.Love & D.Love, Minuopsis W.A.Weber, Porsildia A.Love & D.Love, Queria L., Rhodalsine J.Gay , Selleola Urb., Tryphane Rchb., Wierzbickia Rchb.) – minuartsia
  • Moehringia L. – võsalill
  • Moenchia Ehrh.
  • Myosoton Moench – vesitähthein

Enam levinud taimeliigid Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärismaised liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

harilik kadakkaer (Cerastium holosteoides), harilik võsalill (Moehringia trinervia),punane sõlmhein (Spergularia rubra),salu-tähthein (Stellaria nemorum), tõrvalill (Lychnis viscaria, ka Viscaria vulgaris), vesitähthein (Myosoton aquaticum) jt.

Dekoratiivtaimedena kasvatavad võõrliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tulinelk (Lychnis), kipslill (Gypsophila), harilik seebilill (Saponaria officinalis).

Kaitsealused taimeliigid Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasnelk (Dianthus superbus), Ida-võsalill (Moehringia lateriflora), Madal kadakkaer (Cerastium pumilum), Palu-liivkann (Arenaria procera), Palu-põisrohi (Silene chlorantha), Rand-kesakann (Sagina maritima).

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti entsüklopeedia. 6., Lõuna - nõud / (peatoimetaja Ü. Kaevats). Tallinn : Valgus, 1992, lk. 584

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]