Konnarohulised

Allikas: Vikipeedia
Konnarohulised
Jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia)
Jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Liliopsida
Selts: Konnarohulaadsed Alismatales
Sugukond: Konnarohulised Alismataceae
Map-Alismataceae.PNG

Konnarohulised (Alismataceae) on üheiduleheliste klassi konnarohulaadsete seltsi kuuluv rohttaimede sugukond.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik konnarohulistest on püsikud ehk mitmeaastased taimed, kuid leidub ka üheaastasi. Harilikult on seisvas vees kasvavad konnarohulised püsikud ja voolavas vees kasvavad üheaastased taimed, aga leidub erandeid.

Lehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vars on tüvelaadne või võsunditega. Noored ja veealused lehed on tavaliselt lineaalsed, täiskasvanud ja veepealsed lehed ovaalsed või isegi nooljad. Enamikul lehtedel on roots ja lehetupp.

Õied[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õied on tavaliselt koondunud õisikusse, milleks on kõige sagedamini männas. Kohtab ka sarikat ja üksikuid õisi. Õied on sümmeetrilised, ühe- või kahesoolised. Tupplehti on 3 ja tavaliselt säilivad need vilja valmimiseni. Kroonlehti on 3, need on tavaliselt silmatorkavad, valged, roosad või punased, vahel kollaste või punaste täppidega. Kroonlehed püsivad õiel harva kauem kui mõne päeva. Perekondades Burnatia ja Wiesnaria on kroonlehed tillukesed ja mõne taimeliigi emasõiel puuduvad hoopiski. Tolmukaid on 3, 6, 9 või palju. Emakas asub tolmukatest kõrgemal. Viljalehti on 3 kuni palju ja nad on koondunud männasesse või kobarasse. Iga viljaleht sisaldab ühe, harva kaks munarakku.

Viljad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vili on pähklikeste kogum, välja arvatud Damasoniumil. Seemnetel puudub sisetoitekude.

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konnarohulised on kosmopoliitse levikuga. Kõige vormirohkemalt kasvab neid põhjapoolkera parasvöötmes.

Enamik siia sugukonda kuuluvaid liike eelistab liigniisket kasvukeskkonda, näiteks sood ja tiike.

Kasutamine ja kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmel liigil, eriti perekonnast Sagittaria, on söödav risoom. Lõuna- ja Ida-Aasias söövad seda nii inimesed kui loomad. Risoome sõid ka Põhja-Ameerika indiaanlased. Enamik taimi kõlbab loomadele söögiks. Mõnda liiki kasvatatakse ilutaimena aias, tiigis või akvaariumis.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konnarohuliste hulka kuulub 11 perekonda, lisaks 2 väljasurnud perekonda, 85–95 tänapäevase liigiga. Vanemas kirjanduses on sugukonna teadusliku nimena kasutatud ka Alismaceaed.

Perekonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]