Jalakalised
Jalakalised (Ulmaceae) on sugukond puid ja põõsaid, mis kuuluvad katteseemnetaimede (Angiospermae) hõimkonda ning roosilaadsete (Rosales) seltsi. Jalakaliste sugukond jaguneb 7 perekonnaks (Ampelocera, Hemiptelea, Holoptelea, Phyllostylon, Planera, Ulmus ehk jalakad, Zelkova ehk tselkvad) ja 60 liigiks.[1]
Taksonoomia
[muuda | muuda lähteteksti]| Riik | Taimed (Plantae) |
| Hõimkond | Katteseemnetaimed (Angiospermae)/õistaimed (Anthophyta) |
| Klass | Päriskaheidulehelised (Eudicotyledoneae) |
| Suurklaadid | Superrosiidid (Superrosidae)
Rosiidid (Rosidae) Fabiidid (Fabidae) |
| Selts | Roosilaadsed (Rosales) |
| Sugukond | Jalakalised (Ulmaceae Mirb. 1815)[2] |
Perekonnad[1]
- Ampelocera Klotzsch 1847 (11 liiki)
- Hemiptelea Planch. 1872 (1 liik)
- Holoptelea Planch. 1848 (2 liiki)
- Phyllostylon Capan. ex Benth. & Hook.f. 1880 (2 liiki)
- Planera J.F.Gmel. 1791 (1 liik)
- Ulmus L. 1753 (37 liiki)
- Zelkova Spach 1841 (6 liiki)
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Jalakaliste sugukonda kuuluvatel puudel ja põõsastel on vahelduva asetusega lihtlehed, mille servad on tihti saagjad.[3] Lehelabad on sageli asümmeetrilised ning võivad olla ka karvased. Jalakaliste hulka kuulub nii heitlehiseid kui ka igihaljaid liike.[4]
Jalakaliste õied on väikesed, ilma kroonlehtedeta ning asuvad õisikutes. Õied võivad olla nii ühesugulised kui ka kahesugulised ehk hermafrodiitsed. Viljadeks on enamasti tiibviljad, mis levivad tuulega. Perekonna Zelkova viljadeks on aga lapikud pähklid.[3][4]
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Sugukonna isendite looduslikud levikualad ulatuvad üle kogu mailma. Elupaigad varieeruvad perekonniti, kuid paiknevad enamjaolt ekvaatori lähedastel aladel või parasvöötmes. Austraalias jalakalisi looduslikult ei leidu.[4]
Perekondade Ampelocera ning Phyllostylon peamiseks looduslikuks levialaks on Lõuna-Ameerika ning Mehhiko, Hemiptelea perekond pärineb Hiinast, Holoptelea perekond on levinud Kesk-Aafrikas ning Indias, Planera Põhja-Ameerika keskosas ja perekond Zelkova Lähis-Idas ning Aasias. Jalakaliste suurima perekonna Ulmus on looduslikult levinud üle kogu parasvöötme.[1]
Jalakaliste sugukonda kuuluvad perekonnad on jaotatud kasvukliima kohaselt troopilise (Ampelocera, Phyllostylon, Holoptelea) ning parasvöötme (Hemiptelea, Planera, Zelkova, Ulmus) klaadi.[4]
Kasutus
[muuda | muuda lähteteksti]Jalakaliste sugukonda kuuluva jalakate perekonna (Ulmus) puit on väga väärtuslik. Näiteks on hariliku jalaka (Ulmus glabra) puit hästi lõhestatav ning künnapuu (Ulmus laevis) puit elastne. Erinevate puidu tunnuste tõttu on mitmed jalakaliste liigid olulised mööblitööstuses ning ehituses.[5] Kuna jalakate puit on vastupidav veele, kasutatakse seda ka paatide ning vee-ehitiste konstrueerimisel.[6] Jalakate puitu on kasutatud näiteks Rialto silla kui ka Vana-Rooma veetorude valmistamisel.[5]
Jalakaliste puidust on Euroopas tehtud suuski, jalanõusid, anumaid, tööriistu ning vibusid. Jaapanis on jalakaliste koorest valmistatud ka riideid. Lisaks olid jalakaliste lehed olulised loomasöödana.[7]
Jalakaliste tiheda lehestiku tõttu kasvatatakse neid sageli kalmistutel ning haljasaladel.[7]
Jalakalised Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis kasvavad looduslikult vaid 2 liiki jalakaid: harilik jalakas (Ulmus glabra) ning künnapuu (Ulmus laevis). Mõlemad liigid on Eesti metsades suhteliselt haruldased, mis arvatavasti on põhjustatud 1930. aastatel Euroopas levinud nn. jalakasurma tõttu.[5] Jalakasurm kujutab endast seenhaigust (Ophiostoma novo-ulmi), mille tõttu puud kuivavad ning surevad. Seen surmab jalakaid ka tänapäeval.[8]
Künnapuu on Eestis ka looduskaitse all (III kategooria).[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 "Ulmaceae Mirb. | Plants of the World Online | Kew Science". Plants of the World Online (inglise). Vaadatud 7. aprillil 2026.
- ↑ "Angiosperm Phylogeny Website". www.mobot.org. Vaadatud 7. aprillil 2026.
- 1 2 Britannica Editors (9. jaanuar 2019). "Ulmaceae". Britannica. Vaadatud 7. aprillil 2026.
{{netiviide}}: parameetris|perekonnanimi=on üldnimi (juhend) - 1 2 3 4 Fragnière, Yann; Song, Yi-Gang; Fazan, Laurence; Manchester, Steven R.; Garfì, Giuseppe; Kozlowski, Gregor (31. mai 2021). "Biogeographic Overview of Ulmaceae: Diversity, Distribution, Ecological Preferences, and Conservation Status". Plants (inglise). 10 (6): 1111. DOI:10.3390/plants10061111. ISSN 2223-7747. PMC 8227750. PMID 34072896.
- 1 2 3 4 "Eesti Loodus". vana.loodusajakiri.ee. Vaadatud 7. aprillil 2026.
- ↑ Britannica Editors (3. juuli 2025). "Elm Tree". Britannica. Vaadatud 7. aprill 2026.
{{netiviide}}: parameetris|perekonnanimi=on üldnimi (juhend) - 1 2 Heybroek, H. M. (2015). "The elm, tree of milk and wine". iForest - Biogeosciences and Forestry (inglise). 8 (2): 181. DOI:10.3832/ifor1244-007. ISSN 1971-7458.
- ↑ ERR, Jürgen Aosaar, Liina Jürisoo, Rein Drenkhan (EMÜ) | (26. august 2025). "Jalakaid surmavate seeneliikide nimekiri võib täieneda". ERR. Vaadatud 7. aprillil 2026.