Liblikõielised

Allikas: Vikipeedia
Liblikõielised
Harilik hernes (Pisum sativum)
Harilik hernes (Pisum sativum)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Oalaadsed Fabales
Sugukond: Liblikõielised Fabaceae
Sünonüümid
  • Leguminosae
  • Papilionaceae

Liblikõielised (Fabaceae) on kaheiduleheliste klassi oalaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.

Teaduslikult kirjeldas liblikõielisi esimesena inglise aednik ja orhidee-uurija John Lindley 19. sajandi esimesel poolel. Ta valis sellele nime hiireherne kunagise ladinakeelse nime Faba järgi (tänapäeval on hiireherne ladinakeelne nimi Vicia). Ladina keeles tähendab sõna faba lihtsalt 'uba'.

Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Ühtekokku arvatakse siia umbes 730 perekonda rohkem kui 19 400 liigiga. Suurimad perekonnad on hundihammas (üle 2000 liigi), akaatsia (üle 900 liigi), indigopõõsas (700 liiki), robikaun (600 liiki) ja mimoos (500 liiki).

Liblikõieliste vormi- ja liigirohkus teeb neist kosmopoliitse taimeperekonna. Isegi selles esinevad suured lahkarvamused, millises maailma piirkonnas see sugukond tekkis, üksmeelel ollakse vaid selles, et see juhtus paleogeenis.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liblikõielised kuuluvad kõige esimeste kodustatud taimede hulka. Niihästi Euraasias kui Ameerikas kasvatatakse neid juba 8 tuhat aastat.

Liblikõielised on väga vajalikud sellepärast, et nad suudavad siduda atmosfäärilämmastikku. See vähendab aia- ja põllupidajate vajadust osta lämmastikväetisi. Selle asemel saab kasutada mitmeväljasüsteemi, kus haritav maa on jagatud mitmesse ossa, millest iga osa saab kordamööda aastakaupa nii-öelda puhkust, mille ajal sel kasvatatakse liblikõielisi. See võimaldab pinnasel taastada oma esialgse viljakuse, mis teiste põllukultuuride kasvatamise tulemusel on vähenenud. Lämmastikusisalduse tõttu on liblikõielised ühtlasi suhteliselt suure proteiinisisaldusega.

On teada liblikõieliste liike, millel on sügavale ulatuv peajuur, mille abil ta imab sügavalt pinnasest vett ja tõstab seda pindmisse pinnasekihti. Selliseid liike saab kasvatada koos teistsuguste taimedega, millel on lühikesed juured ja mis muidu ei suudaks sügavalt vett kätte saada. See on oluline piirkondades, kus kuivaperioodi ajal pinnase pindmine kiht kuivab, aga sügaval on vett endiselt.

Liblikõieliste seas on hulgaliselt söödataimi. Mõnda neist, näiteks lutserni, ristikut, hiirehernest ja maapähklit kasvatatakse karjamaal, kus kariloomad neid söövad. Mõned neist, näiteks Albizia ja Leucaena, on puukujulised ja inimesed peavad nende oksi või kogu puu maha lõikama, et lehti loomadele sööta.

Liblikõieliste seas on palju taimi, mida kasvatatakse seemnete pärast. Inimesed söövad seemneid ise või söödavad neid loomadele, samuti valmistatakse neist taimeõli. Selliste taimede seas on nii rohttaimi, näiteks uba, lääts, lupiin, hernes ja maapähkel, kui puid, näiteks jaanikaunapuu, mesquite ja tamarindipuu.

Paljud liblikõielised, näiteks lupiin, on ilutaimed. Neid kasvatatakse kaunite õite pärast. Ilupuude hulka kuuluvad kuldvihm, robiinia, Gleditsia, akaatsia, mimoos ja Delonix.

Mitut liblikõielist tarvitatakse tööstuses toorainena. Indigopõõsast toodetakse indigot, akaatsiast kummiaraabikut ja Derrisest putukamürgi koostisainet rotenooni.

Mitut liblikõielist kasutatakse taimse väetisena. Pärast seda, kui taim on küllalt kasvanud, küntakse ta mullakihi alla, kus ta sureb ja laguneb, kuid eneses olnud toitainetega väetab pinnast. Niisugused on näiteks lutsern, hiirehernes, ristik, põlduba, lupiin, Sesbania ja sojauba.

Lõpuks kasvatatakse maailmas mõnd liblikõielist puidu saamiseks. Sellised on akaatsiad, dalbergia ja aidsi-kastanseemnik.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavaliselt jagatakse sugukond kolmeks alamsugukonnaks:

Sugukonda kuulub 430 perekonda ligi 9000 liigiga.

A[muuda | redigeeri lähteteksti]

B[muuda | redigeeri lähteteksti]

C[muuda | redigeeri lähteteksti]

D[muuda | redigeeri lähteteksti]

E[muuda | redigeeri lähteteksti]

F[muuda | redigeeri lähteteksti]

G[muuda | redigeeri lähteteksti]

H[muuda | redigeeri lähteteksti]

I[muuda | redigeeri lähteteksti]

J[muuda | redigeeri lähteteksti]

K[muuda | redigeeri lähteteksti]

L[muuda | redigeeri lähteteksti]

M[muuda | redigeeri lähteteksti]

N[muuda | redigeeri lähteteksti]

O[muuda | redigeeri lähteteksti]

P[muuda | redigeeri lähteteksti]

R[muuda | redigeeri lähteteksti]

S[muuda | redigeeri lähteteksti]

T[muuda | redigeeri lähteteksti]

U[muuda | redigeeri lähteteksti]

V[muuda | redigeeri lähteteksti]

W[muuda | redigeeri lähteteksti]

X[muuda | redigeeri lähteteksti]

Z[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis leiduvad perekonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järgnevalt on loetletud liblikõieliste perekonnad, milles leidub Eestis kas pärismaiseid või tulnukliike.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Fabaceae seisuga 11.06.2008.