Viinapuulised
| Viinapuulised | |
|---|---|
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Angiospermae |
| Selts |
Viinapuulaadsed Vitales |
| Sugukond |
Viinapuulised Vitaceae |
Viinapuulised (Vitaceae) on viinapuulaadsete seltsi ainus sugukond. Viinapuulised on peamiselt ronivad rohttaimed või liaanid, kuid mõnikord püstised või lamavad põõsad või väikesed puud.[1] Sugukonnas on 14 perekonda ja umbes 910 liiki.
Eestis ei kasva sellesse sugukonda kuuluvaid pärismaiseid taimeliike. Eestis looduslikult viinapuulisi ei leidu, küll aga kasvatatakse neid marja- (perekond viinapuu) ja ilutaimedena (perekond metsviinapuu). Viinapuulised on levinud troopilistel ja lähistroopilistel aladel ning soojas parasvöötmes.[2]
Väliskuju
[muuda | muuda lähteteksti]Lehed ja varred
[muuda | muuda lähteteksti]Vars on tavaliselt 1–8 cm läbimõõduga ja kuni 30 m pikk. Mõned perekonna tsissus liigid moodustavad maapealseid või maa-aluseid lihavaid või puitunud varremuudendeid, mida mõnedes paikades süüakse. [2]
Viinapuuliste lehed võivad olla nii lihtlehed kui liitlehed. Kui need on lihtlehed, siis on need sõrmhõlmised ja sõrmroodse soonestusega. Kui need on liitlehed, siis on need tavaliselt sõrmjad või sulgjad. Leheserv on kas terve või hambuline. Lehed asetsevad varrel vastakalt või spiraalselt. [1]
Eristav tunnus teistest liaanidest on see, et köitraod ja õisikud asuvad lehtede vastas, mistõttu on neid lihtne ära tunda ka siis, kui ei ole ei õisi ega vilju. Esinevad abilehed ja roots. [2]
Taim on heitlehine.[3]
Õis ja vili
[muuda | muuda lähteteksti]Viinapuuliste õied on väikesed, läbimõõt on tavaliselt ≤1 cm. Õied on kiirja sümmeetriaga, tavaliselt kahesugulised ja paljuharunevates ebasarikates ning asuvad tavaliselt varre tipus. [2]
Õietupp on kas liitlehine või lahklehine, koosnedes neljast kuni kuuest tupplehest. Niisamuti on õies kroonlehti ja tolmukaid neli kuni kuus. Õis on ülemise sigimikuga ehk sigimik asub lamedal või kumeral õiepõhjal teiste õieosade (tolmukad, kroon- ja tupplehed) kinnitumiskohtadest kõrgemal. Sigimiku moodustavad kaks viljalehte. Emakakaelad on lühikesed või peenikesed. [1]
Viinapuuliste vili on mahlakas mari, mida tuntakse viinamarjana. Viljad võivad olla kerakujulised, munajad, lapikud või ovaalsed. Viljakest on õhuke ja paberjas või paks ja koorikjas, sile. [2]
Marjas on tavaliselt üks kuni neli seemet, mis on tihti tipust teravad. [1]
Tavaliselt kasvavad viljad kobarates, mis koosnevad 15–200 viinamarjast. Marjad võivad olla mustad, sinised, kollased, rohelised, oranžid, lillad, karmiinpunased ja roosad. Värvi erinevus tuleb looduslikest pigmentidest antotsüaniinidest, mille sisaldus ja keemiline struktuur varieerub vastavalt geneetilistele, keskkonna- ja põllumajanduslikele teguritele.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Kõige rohkem kasutatakse perekonna Vitis ehk viinapuu liike. Viinapuid kasvatatakse kõigil mandritel ja seda on Lähis-Idas kasvatatud juba 6000–8000 aastat.
Viinapuu marjad on söödavad ja magusad: sisaldavad suhkruid, happeid ja vitamiine. Peamiselt kasvatatakse viinapuid neljal eesmärgil: et teha veini, mahla või rosinaid või süüa värskelt. Aga lisaks nendele süüakse nende lehti. Perekonna metsviinapuu liike kasvatatakse ilutaimedena.
Olulisemate perekondade loend
[muuda | muuda lähteteksti]- viinapuu (Vitis)
- metsviinapuu (Parthenocissus)
- tsissus (Cissus)
- ebaviinapuu (Ampelopsis)
- lõngtsissus (Clematicissus)
- Empelocissus