Dünaburgi maakond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Dünaburgi maakond

läti keeles Daugavpils apriņķis
vene keeles Динабургский уезд

maakonnalinn: Dünaburg
Dünaburgi maakonna asend Viciebski kubermangus
Daugavpilsi maakond Läti vabariigis

Dünaburgi maakond (läti keeles Daugavpils apriņķis; vene keeles Динабургский уезд, aastast 1893 Dvinski maakond, aastast 1920 Daugavpilsi maakond) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV Vitebski kubermangu haldusüksus, hiljem Läti ja Läti NSV haldusüksus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Maakond rajati 1772. aastal. Algselt kuulusid selle alad Pihkva kubermangu koosseisu. Aastal 1776 hakkas maakond kuuluma Polotski kubermangu, 1796. aastal Valgevene kubermangu ja aastast 1802 Vitebski kubermangu. Maakond piirnes põhjas Liivimaa kubermangu ja Vitebski kubermangu Režitsa maakonnaga, idas Drissa maakonnaga, läänes ja lõunas Kuramaa kubermanguga. Vitebski kubermangus oli maakonna pindala 4393 km².

Aastal 1913 oli maakonna territooriumil üks linn (Dvinsk ehk Daugavpils), seitse alevit ja 16 valda.

Aastal 1920 läksid Dünaburgi maakonna alad Läti koosseisu. Maakond (idas Drissa maakonna arvelt veidi laienenuna) sai ka Läti administratiivüksuseks ja oli kuni aastani 1949 Läti NSV administratiivüksus.

Aastal 1940 oli maakonna territooriumil 6 linna, lisaks Daugavpilsile ka Gostiņi (tänapäeval Pļaviņase osa), Krāslava, Krustpils, Līvāni ja Preiļi. Toona oli maakonna koosseisus 25 valda.

Aastal 1941 liideti Krustpilsi ja Gostiņi ümbrus Jēkabpilsi maakonnaga. Aastal 1947 eraldati maakonnast Krāslava maakond. Aastal 1949 maakond likvideeriti, selle territoorium jagunes Daugavpilsi, Līvāni ja Preiļi rajoonide vahel.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1897 elas maakonnas 237 000 inimest, tegemist oli rahvarohkeima maakonnaga Vitebski kubermangus. Elanikest moodustasid enamiku lätlased (39%), juute oli 20%, venelasi 15,3%, valgevenelasi 13,8%, poolakaid 9,1% ja sakslasi 1,8%.[1]

Aastal 1928 moodustasid lätlased maakonna elanikest 55%. Venelasi oli 18%, juute 10%, valgevenelasi 9% ja poolakaid 8%.[2]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Viciebski kubermangu osana[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa keisririigi koosseisus jagunes maakond haldusüksusteks, mida nimetatakse volostiteks (vene keeles Волость), aga mille kohta lätlased on kasutanud sõna vald (läti keeles pagasts). Maakonna keskuseks oli maakonnalinn (Dünaburg, mis kandis hiljem nime Dvinsk), lisaks oli maakonnas aastal 1913 veel 7 alevit ja 16 valda.

Alevid olid: Glazmanka, Kreutzburg, Livenhof, Kreslau, Višķi, Osūne ja Dagda.

Haldusjaotus Läti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast seda, kui Läti vabadussõda oli lõppenud rahulepinguga, liideti Daugavpilsi maakonna nime kandma hakanud maakonnaga ka osa Drissa maakonnast. Daugavpilsi maakonna osadeks said Piedruja vald ja Pustiņa vald, osaliselt ka Suški vald. Aastal 1924 liideti maakonnaga ka seni Rēzekne maakonda kuulunud Rudzāti vald. Läti Vabariigis muudeti valdade piire korduvalt, mitmed vallad nimetati ka ümber.

Halduslike muudatuste tagajärjel oli maakonnas aastaks 1940 lisaks Daugavpilsile veel kuus linna: Gostiņi, Krāslava, Krustpils, Līvāni ja Preiļi. Toona oli maakonna koosseisus 25 valda.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://dinaburgascietoksnis.lcb.lv/ekskursru.htm
  2. Latviešu konversācijas vardnīcas III, sējuma 4799 sleja. Rīga, 1928-1929
  3. http://waryag-twar.ru/zoezaiklohru/%D0%94%D0%B0%D1%83%D0%B3%D0%B0%D0%B2%D0%BF%D0%B8%D0%BB%D1%81%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D1%83%D0%B5%D0%B7%D0%B4
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9