Krustpils

Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa. Asub Daugavast põhjas Daugavpilsi–Riia raudtee ääres. Kuni 1962. aastani oli Krustpils iseseisev linn.

Kuigi Krustpils on sõdades palju kannatanud, on vanalinnas siiski säilinud mitmeid ajaloolisi hooneid. Vanalinna keskus on Riia tänav (Rīgas iela). Krustpilsi ajalooline süda kannatab suure liikluskoormuse käes.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Krustpilsi on esimest korda mainitud 1237. aastal, mil Riia piiskop lasi sinna rajada linnuse (saksa keeles Kreuzburg). Piirkond jäi 1511. aastani piiskoplikuks lääniks. Liivi sõja tagajärjel sai Krustpilsist koos ülejäänud Latgale ning Põhja-Lätiga Rzeczpospolita osa ja kuningas Stefan Batory andis lossi Korffide suguvõsale. Nende kätte jäi Krustpilsi loss kuni võõrandamiseni aastal 1920.

Poola jagamisel sai Krustpilsist 1772. aastal Venemaa osa. Koos ülejäänud Latgalega asus asula Viciebski kubermangus. Aastal 1784 sai asulast alev. Asula hakkas kasvama pärast 1861. aastat, mil rajati Daugavpilsi–Riia raudtee. Vene-Türgi sõda tõi endaga Krustpilsi hulgaliselt Türgi sõjavange, sellest ajast peale asub Krustpilsis türklaste kalmistu. Veel kiirema kasvu tõi Rõbinskisse viiva raudtee rajamine aastal 1904, nii et Krustpilsist sai raudteesõlm.

Aastaks 1914 oli Krustpilsis üle 5000 elaniku. Ehitati luteri ja katoliku kirik, sünagoog, koolid, vesiveski. Krustpils oli lõunapoolseim punkt, mille Eesti väed Vabadussõja käigus suvel 1919 hõivasid.

Sõda mõjus Krustpilsile laastavalt, hävis 600 hoonet. Aastaks 1920, mil asulast sai linn, oli rahvaarv vähenenud 1862 inimeseni. Linn hakkas taas kasvama, kuid endist rahvaarvu ei saavutanud, kuigi aastal 1924 laiendati linna maid piki Rēzeknesse viivat raudteeliini, nii et Zīlāni külas asunud raudteepeatus jäi Krustpilsi territooriumile. Aastal 1929 liideti linnaga ka seni linna piiride taga asunud Krustpilsi raudteejaam (hoone aastast 1954). Aastal 1932 rajati suhkruvabrik (likvideeritud aastal 1999).

Aastal 1941 kasutati Krustpilsi raudteejaama küüditamiseks. Krustpils ise kannatas küüditamise all üsna vähe, linnast viidi Siberisse ainult 36 inimest. Samuti kasutati raudteejaama 1949. aasta küüditamisel. Aastal 1962 liideti Krustpils Jēkabpilsiga.