Krustpils

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Krustpilsi vapp.
Krustpilsi kultuurimaja

Krustpils on Läti linna Jēkabpilsi osa. Poola keeles Kryżborg, saksa keeles Kreutzburg, latgali keeles Krystapiļs. Asub Daugavast põhjas Daugavpils-Riia raudtee ääres. Kuni aastani 1962 oli Krustpils iseseisev linn.

Kuigi Krustpils on sõdades palju kannatanud, on vanalinnas siiski säilinud mitmeid ajaloolisi hooneid. Vanalinna keskuseks on Rīgas iela. Krustpilsi ajalooline süda kannatab suure liikluskoormuse käes.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Krustpilsi mainiti esimest korda aastal 1237, mil Riia piiskop lasi sinna rajada kindluse (saksa keeles Kreuzburg). Piirkond jäi aastani 1511 piiskoplikuks lääniks. Liivi sõja tagajärjel sai Krustpilsist koos ülejäänud Latgale ning Põhja-Lätiga Rzeczpospolita osa ja kuningas Stefan Batory andis lossi von Korffide suguvõsale. Nende kätte jäi Krustpilsi loss kuni võõrandamiseni aastal 1920.

Poola jagamisel sai aastal 1772 Krustpilsist Venemaa osa. Koos ülejäänud Latgalega asus asula Viciebski kubermangus. Aastal 1784 sai asulast alev. Asula hakkas kasvama peale aastat 1861, mil rajati raudtee, aga kiirema kasvu tõi kaasa teise, Rõbinskisse viiva raudtee rajamine aastal 1904, nii et Krustpilsist tekkis raudteesõlm. Vene-Türgi sõda tõi endaga Krustpilsi hulgaliselt Türgi sõjavange, sellest ajast peale asub Krustpilsis türklaste kalmistu.

Aastaks 1914 oli Krustpilsis üle 5000 elaniku. Ehitati luteri ja katoliku kirikud, sünagoog, koolid, vesiveski. Sõda mõjus aga Krustpilsile laastavalt, kahurite tuli tegi maatasa 600 hoonet. Aastaks 1920, mil asulast sai linn, oli rahvaarv kahanenud 1862 inimeseni. Krustpils oli lõunapoolseim punkt, mille Eesti väed vabadussõja käigus hõivasid.

Linn hakkas taas kasvama, kuid endist rahvaarvu ei saavutanud, kuigi aastal 1924 laiendati linna maid piki Rēzeknesse viivat raudteeliini, nii et Zīlāni külas asunud rongipeatus jäi nüüd Krustpilsi territooriumile. Aastal 1929 liideti linnaga ka seni linna piiride taga asunud Krustpilsi raudteejaam (hoone aastast 1954). Aastal 1932 rajati suhkruvabrik (likvideeritud aastal 1999).

Aastal 1941 kasutati Krustpilsi raudteejaama küüditamiseks. Krustpils ise kannatas küüditamise all üsna vähe, linnast viidi Siberisse ainult 36 inimest. Samuti kasutati raudteejaama 1949. aasta küüditamisel. Aastal 1962 liideti Krustpils Jēkabpilsiga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]