Ludza maakond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Dünaburgi maakond

läti keeles Ludzas apriņķis
vene keeles Люцинский уезд

Pindala: 5200 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 128 200 (1897) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 24,7 in/km²
maakonnalinn: Ludza
Ludza maakonna asend Viciebski kubermangus
Ludza maakond Läti vabariigis

Ludza maakond (läti keeles Ludzas apriņķis; vene keeles Люцинский уезд) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV Vitebski kubermangu haldusüksus, hiljem Läti ja Läti NSV haldusüksus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Maakond rajati 1772. aastal Algselt kuulusid selle alad Pihkva kubermangu koosseisu. Aastal 1776 hakkas maakond kuuluma Polotski kubermangu, 1796. aastal Valgevene kubermangu ja aastast 1802 Vitebski kubermangu. Maakond piirnes läänes Liivimaa kubermangu ja Vitebski kubermangu Režitsa maakonnaga, idas Pihkva kubermangu ja Vitebski kubermangu Sebeži maakonnaga, lõunas Vitebski kubermangu Drissa maakonnaga. Pindalaga 5235 km² oli see Vitebski kubermangu suurim maakond.


Aastal 1897 elas maakonnas 128 200 inimest. Elanikest moodustasid enamiku lätlased (64,2%), juute oli 4,9%, venelasi 7,1%, valgevenelasi 20,5% ja poolakaid 2,2%.[1]

Aastal 1913 oli maakonna territooriumil üks linn (Ludza) ja 16 valda.

Aastal 1920 läksid Ludza maakonna alad Läti koosseisu. Maakond (idas Pihkva kubermangu Ostrovi maakonna arvelt veidi laienenuna) jäi ka Läti administratiivüksuseks ja kuni aastani 1949 Läti NSV administratiivüksuseks. Aastal 1925 eraldati maakonnast Jaunlatgale maakond, enne seda oli Ludza maakond oma pindalalt (6547,8 km²) Läti suurim maakond.

Aastal 1940 oli maakonna territooriumil 3 linna, lisaks Ludzale ka Kārsava ja Zilupe. Toona oli maakonna koosseisus 12 valda. Ludza maakonna pindala oli 2344,1 km²

Aastal 1941 liideti Nautrēni vald Rēzekne maakonnaga. Aastal 1949 maakond likvideeriti ja selle territoorium jagunes nelja rajooni vahel.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Viciebski kubermangu osana[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa keisririigi koosseisus jagunes maakond haldusüksusteks, mida nimetatakse volostiteks (vene keeles Волость), aga mille kohta lätlased on kasutanud sõna vald (läti keeles pagasts). Maakonna keskuseks oli maakonnalinn (Ludza), lisaks oli maakonnas aastal 1913 veel 16 valda.

Haldusjaotus Läti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast seda, kui Läti vabadussõda oli lõppenud rahulepinguga, liideti Ludza maakonnaga ka osa Ostrovi maakonnast. Aastal 1925 eraldati suureks paisunud maakonnast Jaunlatgale maakond. Läti Vabariigis muudeti valdade piire korduvalt, mitu valda nimetati ka ümber.

Halduslike muudatuste tagajärjel oli maakonnas aastaks 1940 lisaks Ludzale veel kaks linna: Kārsava ja Zilupe. Toona oli maakonna koosseisus 12 valda.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=5
  2. http://www.prlib.ru/Lib/pages/item.aspx?itemid=391
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9