Vitebski maakond

Allikas: Vikipeedia
Vitebski maakond

valgevene keeles Віцебскі павет
vene keeles Витебский уезд

Vapp

Pindala: 3256 km²
Elanikke: 177 400 (1897)
Rahvastikutihedus: 54,5 in/km²
maakonnalinn: Vitebsk

Vitebski maakond (valgevene keeles Віцебскі павет; vene keeles Витебский уезд) oli Venemaa Keisririigi ja Valgevene NSV Vitebski kubermangu haldusüksus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sealsed maad läksid Venemaa koosseisu esimese Poola jagamise järel. Maakond rajatigi aastal 1772. aastal endise Polotski vojevoodkonna aladele. Algselt oli see Pihkva kubermangu, aastast 1776 aga Polotski asehaldurkonna koosseisus. Aastail 1796–1802 kuulus see Valgevene kubermangu koosseisu, seejärel aga Vitebski kubermangu koosseisu. Aastal 1866 liideti sellega osa seni Suraži maakonda kuulunud alasid.[1] Märtsis 1924 likvideeriti Vitebski kubermang ja maakond hakkas kuuluma Valgevene NSV koosseisu. Maakond likvideeriti sama aasta juunis.

1897. aasta rahvaloenduse järgi elas maakonnas 177 400 inimest. Valgevenelasi oli 51,1, venelasi 20,1%, juute oli 22,3%, poolakaid 3,2 % ja lätlasi 2,2%. Maakonnalinnas Vitebskis oli toona 65 871 elanikku. Teine linn oli Suraž, kus oli 2731 elanikku.[2]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa keisririigi koosseisus jagunes maakond valdadeks (vene keeles Волость). Maakonna keskuseks oli maakonnalinn Vitebsk, Teine linn oli Suraži maakonna liitmise järel Suraž. Lisaks oli maakonnas aastal 1913 veel 15 valda.

Maakonnas asus ka Janavičy alev.

Vallad maakonna koosseisus olid aastal 1913:[3]

  • Babiničy vald, keskus Babiničy (vene Бабиничская, valgevene Бабініцкая)
  • Vielaškovičy vald, keskus Vielaškovičy mõis (vene Веляшковичская, valgevene Веляшковіцкая)
  • Vymna vald, keskus Kotovo (vene Вымнянская , valgevene Вымнянская)
  • Vierchovje vald, keskus Słoboda (vene Верховская, valgevene Вярхоўская)
  • Žarebyci vald, keskus Žarebyci (vene Жеребычская, valgevene Жарэбыцкая)
  • Karaloŭa vald, keskus Karaloŭa (vene Королевская, valgevene Каралёўская)
  • Kuryna vald, keskus Kuryna (vene Куринская, valgevene Курынская)
  • Leskavičy vald, keskus Smolki (vene Лесковичская, valgevene Лескавіцкая)
  • Łosvida vald, keskus Łosvida mõis (vene Лосвидская, valgevene Лосвідская)
  • Miškava vald, keskus Tjerjespolje mõis (vene Мишковская, valgevene Мішкаўская)
  • Staroje Siało vald, keskus Staroje Siało mõis (vene Старосельская, valgevene Старасельская)[4]
  • Sialuty vald, keskus Sialuty mõis (vene Селютская, valgevene Сялюцкая)
  • Chrapavičy vald, keskus Martinkovo mõis (vene Храповичская, valgevene Храпавіцкая)
  • Ščerbinskaja vald, keskus Teljatniki (vene Щербинская, valgevene Шчэрбінская)
  • Janavičy vald, keskus Hłazamičy (vene Яновичская, valgevene Янавіцкая)


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Беларуская энцыклапедыя: У 18 т. Kd.15: Следавікі — Трыо / Рэдкал.: Г. П. Пашкоў і інш. — Мн.: БелЭн, 2002. — Lk. 278. ISBN 985-11-0251-2
  2. http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=5
  3. Волостныя, станичныя, сельскія, гминныя правленія и управленія, а также полицейскіе станы всей Россіи съ обозначеніем мѣста ихъ нахожденія. — Кіевъ: Изд-во Т-ва Л. М. Фишъ, 1913.
  4. Старосельская волость