Gorodoki maakond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Gorodoki maakond

valgevene keeles Гарадоцкі павет
vene keeles Городокский уезд

Pindala: 3 500 km²
Elanikke: 112 000 (1897)
maakonnalinn: Gorodok
Gorodoki maakonna asend Vitebski kubermangus

Gorodoki maakond (valgevene keeles Гарадоцкі павет; vene keeles Городокский уезд) oli Venemaa Keisririigi ja Valgevene NSV Vitebski kubermangu haldusüksus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sealsed maad läksid Venemaa koosseisu esimese Poola jagamise järel. Maakond rajatigi aastal 1772. aastal endise Polotski vojevoodkonna aladele. Algselt oli see Polotski kubermangu, seejärel Polotski asehaldurkonna koosseisus. Aastail 1796–1802 kuulus see Valgevene kubermangu koosseisu, seejärel aga Vitebski kubermangu koosseisu. Aastal 1866 liideti sellega osa seni Suraži maakonda kuulunud alasid.[1] Maakond likvideeriti aastal 1923.

Aastal 1882 oli maakonnas 146 maaomanikku. Neist 80 olid õigeusklikud, 45 katoliiklased, 12 vanausulised, 7 protestandid ja 2 juudid.[2]

1897. aasta rahvaloenduse järgi elas maakonnas 112000 inimest.[3] Valgevenelasi oli 83,6, venelasi 10,7% ja juute oli 4,7%. Maakonnalinnas Gorodokis oli toona 5023 elanikku.

Aastal 1906 leidsid mitmes maakonna mõisas aset streigid, kus rehepeksjad ja puuraidurid tööst keeldusid.[4]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa keisririigi koosseisus jagunes maakond valdadeks (vene keeles Волость). Maakonna keskuseks oli maakonnalinn Gorodok, kus aastal 1897 oli 5023 elanikku. Lisaks oli maakonnas aastal 1913 veel 21 valda.

XIX sajandi alguses oli maakonnas Aziaryšča alev.

21 valda maakonna koosseisus olid aastal 1913:[5]

  • Biaskatava vald, keskus Biaskatava (vene Бескатовская, valgevene Бяскатаўская)
  • Bolecki vald, keskus Boleck (vene Болецкая, valgevene Болецкая)
  • Vajchany vald, keskus Vajchany (vene Войханская, valgevene Вайханская)
  • Viraŭla vald, keskus Viraŭla (vene Вировлянская, valgevene Віраўлянская)
  • Vyšadki vald, keskus Dubrova (vene Вышедская, valgevene Вышадская)
  • Viarečča vald, keskus Viarečča (vene Веречская, valgevene Вярэцкая)
  • Horki vald, keskus Sozany (vene Горковская, valgevene Горкаўская)
  • Dubokraj vald, keskus Dubokraj (vene Дубокрайская, valgevene Дубакрайская)
  • Dubinina vald, keskus Poženki (vene Дубининская, valgevene Дубінінская)
  • Zajkava vald, keskus Zajkava mõis (vene Зайковская, valgevene Зайкаўская)
  • Kaźjany vald, keskus Kaźjany (vene Козьянская, valgevene Казянская)
  • Mišnievičy vald, keskus Mišnievičy mõis (vene Мишневичская, valgevene Мішневіцкая)
  • Obali vald, keskus Obal (vene Обольская, valgevene Обальская)
  • Patašnia vald, keskus Patašnia (vene Поташенская, valgevene Паташынская)
  • Rudnia vald, keskus Žukovo (vene Руднянская, valgevene Руднянская)
  • Sielišča vald, keskus Sielišča (vene Селищенская, valgevene Селішчанская)
  • Stajki vald, keskus Stajki (vene Стайковская, valgevene Стайкаўская)
  • Stari vald, keskus Askieryna (vene Старинская, valgevene Старынская)
  • Uładzimiraŭka vald, keskus Djudki (vene Владимировская, valgevene Уладзімірская)
  • Chołomierje vald, keskus Chołomierje (vene Холомерская, valgevene Халамерская)
  • Tiosto vald, keskus Sloboda (vene Тиостянская, valgevene Цёсцінская)


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Беларуская энцыклапедыя: У 18 т. Kd.15: Следавікі — Трыо / Рэдкал.: Г. П. Пашкоў і інш. — Мн.: БелЭн, 2002. — Lk. 278. ISBN 985-11-0251-2
  2. Słownik geograficzny Królestwa Polskiego, t. III: Haag – Kępy, Warszawa 1882, lk. 134
  3. http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=5
  4. Гісторыя сялянства Беларусі са старажытных часоў да нашых дзен: У 3 т. / З. Е. Абезгауз, Х. Ю. Бейлькін, А. Р. Бухавец [і інш.]; НАН Беларусі, Ін-т гісторыі; Галоўная рэдкал.: М, С. Сташкевіч (старшыня) і інш.; Рэд. тома В. П. Панюціч. Kd. 2: Ад рэформы 1861 г. да сакавіка 1917 г. — Мн.: Беларуская навука, 2002. — Lk. 332. — ISBN 985-08-0506-4.
  5. Волостныя, станичныя, сельскія, гминныя правленія и управленія, а также полицейскіе станы всей Россіи съ обозначеніем мѣста ихъ нахожденія. — Кіевъ: Изд-во Т-ва Л. М. Фишъ, 1913.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]